Kristus näitab meile aulisemat maailma

Avaldatud 16.8.2018, rubriik Päeva sõna

Me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene. 2. Kiri korintlastele 4:18

Maa ja maised asjad kaovad kasutamise tõttu. Mõned aastad mööduvad ja tuleb surm. Sinu igavene saatus on määratud, igaveseks määratud. Kui su hing on kadunud, mis korvaks sulle selle kaotuse? Kristus, Eluandja, Lunastaja, Jumala Tall, kes võtab ära maailma patud, näitab sulle õilsamat maailma. Ta toob selle sinu nägemisulatusse. Ta viib su taeva lävele ning laseb sul vaadelda igavese reaalsuse auhiilgust, et sinu püüdlused võiks kiiremini haarata kinni määratult suurest ja igavesest aust. Kui sa vaatled taevaseid vaatepilte, süttib su südames igatsus olla Jumalaga sõber, olla Temaga täielikult lepitatud.

Meie Päästja ülesanne on kohandada nõudmisi maiste ja taevaste huvide vahel, seada praeguse elu kohused ja kohustused õigesse suhtesse nendega, mis kuuluvad igavese elu juurde. Meie tähelepanu peaksid kõigepealt köitma Jumala kartus ja armastus. Me ei tohi lükata homsele seda, mis on meie hinge huvides. Praeguse elu peame elama usus Jumala Pojasse. Meid on lunastatud maailma viletsatest asjadest lunastusega, mis on täielik ja terviklik, mida ei ole võimalik ühegi inimliku lisandiga suurendada.

Kuid keset seda õnnistuste tulva ja jumaliku armastuse rohkust on paljude süda Jumala armu hoolitsuse suhtes jätkuvalt ükskõikne ja hoolimatu. Kas meie, kes nimetame end kristlaseks, ei peaks tegema pingutusi, et murda võim, mis on Saatanal nende inimeste üle? Kas peaksime jätma nad südame kõvadusse ilma Jumala ja lootuseta maailma? Ei. Kuigi iga üleskutset, mille teeme, võidakse põlata ja tagasi lükata, ei saa me jätta nende eest palvetamata ega neile härdaid üleskutseid esitamata. Me peame tegema kõik mis meie võimuses, Jumala Püha Vaimu abiga, et murda maha barjäärid, mille abil nad on püüdnud end Jumala tõe valguse suhtes võitmatuks muuta. Me peame püüdma avada nende silmad nägema nende pimedust ja vabastada nad Saatana vangistusest. − The Signs of the Times, 17. juuli 1893.

Jaga Facebookis