Ära üksnes loe Pühakirja, vaid ka uuri seda

Avaldatud 16.4.2018, rubriik Päeva sõna

Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu − ja just need on, mis tunnistavad minust. Johannese 5:39

Me oleme tänulikud, et meil on kindel prohvetlik sõna, et keegi meist ei peaks eksiteele sattuma. Me teame, et meie maailmas on praegu eksiõpetusi ja väljamõeldisi ning me soovime teada, mis on tõde. Selle teadmise võime saada siis, kui uurime asja ise hoolikalt järele. Seda ei saa üksnes Pühakirja lugedes, vaid me peame võrdlema üht Pühakirja teksti teisega.

Peame uurima Pühakirja enda jaoks, et me ei laseks end eksitada. Kuigi paljud võivad sattuda eksiteele, sest meie maailmas on igasuguseid õpetusi, on ainult üks tõde. Paljud võivad tulla ja rääkida, et neil on tõde, aga meie eesõigus on ise Pühakirja uurida. „Õpetuse ja tunnistuse juurde! Kui nõnda ei kõnelda, siis ei ole koitu.“ [Jesaja 8:20] Me peame ise Pühakirja tundma, et võiksime mõista meis oleva lootuse tõelist põhjust.

Apostel ütleb, et peame olema alati valmis tasaduse ja aupaklikkusega kostma igaühele, kes meilt pärib aru lootuse kohta, mis meis on. „Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.“ [Psalmid 119:130] Ei piisa pelgalt lugemisest, vaid Jumala Sõna peab jõudma meie südamesse ja mõistusesse, et me võiksime olla õnnistatud tõele rajatud. Kui hülgame enda jaoks Pühakirja, et me ei tea, mis on tõde, siis vastutame selle eest, kui satume eksiteele. Me peame uurima Pühakirja hoolikalt, et teaksime kõiki tingimusi, mille Issand on meile andnud. Kui meie mõistus on piiratud võimega, võime Jumala Sõna usina uurimisega saada vägevaks Pühakirjas ja selgitada seda teistele.

Iga kogudus, mis rajatakse, … peab olema selle tõe suhtes õpetatud. „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe.“ [Luuka 10:2] Õpetajad, kes esitavad tõde, ei saa seista sinu kõrval ja jälgida, et sa ei võtaks vastu eksitusi, mis meie maad üle ujutavad, aga kui sa oled rajatud Pühakirjale, tunned sa vastutust ja uurid Pühakirja enda jaoks, et võiksid teisi aidata. −

The Review and Herald, 3. aprill 1888.

Jaga Facebookis