Mõtted tänaseks
Ebed-Melek on erakordse julguse näide. Ta kuuleb, et tema isand, kuningas Sidkija, laskis prohvet Jeremija vaenlastel ta sügavasse auku visata. Selles augus ei ole vett, kuid „Jeremija vajus mudasse“ (Jeremija 38:6). Mitte just kadestusväärne olukord, seda enam, et Jeremijal ei olnud midagi süüa. Ebed-Melek võtab oma julguse kokku. Ta läheb kuninga juurde ja räägib, mis teda vaevab. Ta ütleb, et on toime pandud kuritegu. Kuidas võis kuningas seda lubada?!
Kuningas annab Ebed-Melekile loa Jeremija kaevust välja tõmmata. See ilmselt ei ole ohutu tegevus, sest ta võtab selleks kaasa kolmkümmend meest. Loos on mõned huvitavad üksikasjad sellest, kuidas prohvet augu mudasest sügavusest välja vinnatakse. Jeremijale antakse seejärel ulualust palee valvurite barakkides.
Hiljem öeldakse sellele kuninga sulasele, et ta pääseb siis, kui väga lähedases tulevikus babüloonlased Jeruusalemma vallutavad ja hävitavad. See näitab, et Jumal ei unusta meie julgeid tegusid teiste inimeste heaks, kuigi nende tegude tegemise ajal ei tea me, mis edasi saab.
Minu palve
Ustav Jumal, ka mina soovin olla julge, kui näen, et teisi inimesi koheldakse ebaõiglaselt. Aita mul sellistes olukordades mitte ainult endale mõelda, vaid anna julgust teiste eest välja astuda!
In English