Minu hinge pime öö

Avaldatud 15.10.2017, rubriik Päeva sõna

Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad. Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu. Psalmid 22:3, 4

22. psalmis leiame Taaveti ahastushüüu kannatuste keskel. Kus on tema Jumal, kui ta Teda vajab? Miks ei tule tema palvele vastust? Kas Jumal on ta tõesti hüljanud?

Psalmi uurimine viitab Taavetist kaugemale, Kristuse kogemusele. Jeesus, olles teadlik selle psalmi sügavast tähendusest, võis olla selle pähe õppinud.

Aeg-ajalt kogeme kõik tunnet, et Jumal on meid pingelisel ajal maha jätnud. Kristlastena on meil helged ja päikeselised päevad, kuid ka pimeduse perioodid, mil kõik tundub valesti minevat ja kõik on meie vastu. „Kus on sinu Jumal nüüd?“ hüüab meie mõistus.

Samamoodi, nagu Jeesusel oli oma hinge pime öö, oli ka Taavetil ja on ka mul. Sellisel ajal tundub, nagu läheksid mu palved eikuhugi. Tundub, et neile ei tule vastust.

Niisugusel ajal peame saama lohutust Jeesuse pimedast ööst. Fakt on, et Jumal võib olla meie ligi isegi siis, kui meie oleme Ta silmist kaotanud. Jeesus võis ristil tunda end hüljatuna, kuid tundeid mitte arvestades oli Ta ainult „otsekui Jumalast hüljatud“ („Ajastute igatsus“, orig lk 756). Jumal ei olnud Teda maha jätnud. Ja seesama Isa seisab meie kõrval meie kriisihetkedel – hoolimata meie tunnetest.

Isegi pimeduse sügavuses, näiliselt hüljatuna, suutis Jeesus pöörduda Isa kui minu Jumala, isikliku Isa poole. kuigi Jeesus ei näinud ega tundnud Jumala ligiolu, klammerdus Ta Tema külge. Siin on usk ja usaldus kõige selle keskel, mis näis tohutult süngena. Jumal oli Jeesuse jaoks minu Jumal tunnetele ja välistele oludele vaatamata. Jeesuse usu kulminatsioonipunkt oli, et minu Jumal ei jätnud Teda maha.

Viimaks võimaldas see usk Isa nähtamatusse ligiolusse lõpetada ristil võidukalt, kui Ta hüüdis „See on lõpetatud!“ ja andis oma vaimu Isa kätte. Minu Jumal oli kogu aeg kohal, kuigi Jeesus ei tundnud Tema ligiolu.

Tema kogemuses on midagi olulist minu jaoks. Kui ka minu hingel on kesköö, mil ma tunnen, et olen Jumalast hüljatud, võin samamoodi hoida ususilmad minu Jumalal. Vaatamata välistele asjaoludele ja tunnetele ei ole Jumal meid hädaajal hüljanud.

Jaga Facebookis