Issand nõuab, et Tema rahvas täiustaks Tema antud suutlikkust. Vaimseid võimeid tuleb maksimaalselt arendada, neid tuleb tugevdada ja õilistada vaimulikel teemadel mõtiskledes. Kui mõtetel lubatakse kulgeda peaaegu ainult tühistel asjadel ja igapäevaelu tavalistel muredel, siis jääb mõistus vastavalt muutmatule seadusele nõrgaks ja kergemeelseks ning vaimuliku jõu poolest puudulikuks.
Üsna pea on käes ajad, mis panevad hinge proovile, ning need, kelle usk on nõrk, ei jää neil hädaohtlikel päevadel seisma. Ilmutuse suuri tõdesid tuleb hoolikalt uurida, sest me kõik soovime Jumala Sõna arukalt tunda. Piibli uurimise ja igapäevase Jeesusega suhtlemise abil omandame selged, kindlapiirilised arusaamad isiklikust vastutusest ning saame jõu jääda seisma katsumuste ja kiusatuste ajal. Neid, kelle elu on varjulolevate lülide abil Kristusega ühendatud, hoiab – usu kaudu päästesse – Jumala vägi.
Jumala asjadele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja ajalikele vähem. Kui maailma armastavad nimekristlased harjutavad oma mõtteid selles suunas, võivad nad saada Jumala Sõnaga sama tuttavaks, nagu nad praegu on ilmalike asjadega. „Te uurite pühi kirju,“ ütles Kristus, „sest te arvate nendest saavat igavese elu − ja just need on, mis tunnistavad minust.“ [Johannese 5:39]
Kristlane peab usinalt uurima Pühakirja, lugema ikka ja jälle Jumala Sõna tõdesid üle. Sihilik teadmatus neis asjus ohustab kristlase elu ja iseloomu. See pimestab arusaamise ja rikub õilsamad võimed. See toob meie ellu segaduse. Meie rahvas peab mõistma Jumala ettekuulutusi. Neil on vaja süstemaatiliselt tundma õppida ilmutatud tõe põhimõtteid, mis muudavad nad sobilikuks selle jaoks, mis on maa peale tulemas, ega lase neid igal õpetusetuulel kõigutada. − „Testimonies for the Church“, 5. kd, lk 272, 273.
In English