„Ta pidi tunnistama valgusest.“ See meeldib mulle. Ma arvan, et selleks oleme me kõik siin. Johannes oli mees, kes teadis oma missiooni ja võttis seda tõsiselt. Ta oli ennastsalgav ja iseõppinud, ta uuris Vana Testamendi prohvetikuulutusi tulevasest Messiast, kelle käskjalg pidi Johannes olema.
Tõenäoliselt ei olnud ta kunagi Jeesusega kokku saanud, kuigi nad olid lähedalt sugulased. Kui nad oleksid sõbrad olnud, oleks võib-olla peetud seda mingiks nendevaheliseks salaplaaniks, kui Johannes hakkas kuulutama: „Jumala Tall on siin!“
Kuid Johannes rääkis, et Püha Vaim ütles talle, kui ta nägi Vaimu ühe mehe peale tulemas ja sinna jäämas, et Tema on see õige. Ja ta tunnistas seda ausalt siis, kui ta seda nägi.
Ta oli mõnda aega kuulutanud ja käskinud inimestel meelt parandada, sest Jumala uus kuningriik oli lähedal, just nende keskel. Jeruusalemmast pärit juhid võtsid teda tegelikult piisavalt tõsiselt, et saata delegatsioon pärima, kes ta on. Kas ta on Messias? Eelija? See prohvet? Ei, ütles Johannes, ei, ei ja ei.
„Kes sa siis oled?“ nõudsid nad.
Johannes vastas: „Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.“
„Miks sa siis ristid?“
„Mina ristin veega,“ kostis Johannes neile, „aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.“
Ja juba järgmisel päeval oli Ta kohal!
Kuningriigi Tooja, minule ei ole antud sama kutse nagu Ristija Johannesele. Minu töö Sinu jaoks ei ole nii dramaatiline. Kindlasti ei tule mul ristida Jumala Poega! Kuid mingis mõttes on mul sama kutse. Ka mind on kutsutud hüüdma kiire maise elu kõrbes: „Valmistage Jumalale teed!“ Ka mina pean inimestele rääkima, et Jumala riik on lähedal, ukse ees! Ja ka mina olen Jumala laps. Kes teab? Võib-olla kutsutakse mind ühel päeval teisi Jumala lapsi ristima. Vahepeal soovin olla Sinu laps, keda tuntakse tõe rääkimise, Jumala riigi eest seismise ja selle veel lähemale toomise poolest.
In English