See peatükk on üks toredamaid lugusid kogu Piiblis. Juuda kuningas Joosafat saab oma luureagentidelt sõnumi, et tohutu suur ühinenud armee tuleb tema vastu sõdima. Ja mida ta kõigepealt teeb? Kogub sõjaväe kokku? Ei, ta palvetab! Hea valik! Mida ta seejärel teeb? Hakkab relvi kokku otsima? Ei, ta annab välja korralduse üleriigiliseks paastuks. Kas järgmisena väljaõpe? Ei, ta kutsub kogu rahva, isegi lapsed, templisse palvekoosolekule!
See on teistsugune kuningas! Isegi Taavet ja Saalomon ei teinud midagi seesugust, kui sõda oli ähvardamas.
Joosafat esitab kauni palve (kindlasti oled sa kogu seda peatükki lugenud) ja lausub lõpuks: „Me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole.“ (salm 12)
Teate, Jumal ei eira niisugust usku. Rahva seas viibivale mehele antakse prohvetlik sõnum. Ta ütleb: „Ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid Jumala sõda! Minge homme alla nende vastu!“
Mida nad pidid tegema? Võitlema? Saatma luurajad välja? Vaherahu paluma? Ei, nad pidid seisma. Kui kummaline …
Kuningas Joosafat teeb midagi veel paremat. Kõigepealt palvetavad nad kõik veel ja kiidavad Jumalat südame põhjast. Järgmisel hommikul kordab kuningas prohvetlikku sõnumit ning manitseb kõiki olema julged ja mitte kartma. Viimaks kogub ta kokku sõjaväe, kuid paneb nende ette koori. Koori? Ette? Kuidas sulle meeldiks selles kooris laulda?
Nad marssisid välja, laulsid kiituslaule ja kui nad lahinguväljale jõudsid, olid kõik nende vaenlased juba üksteist tapnud. Võimas!
Ma ei ole kunagi sõjas käinud. Ma ei ole isegi lahingut näinud. Kuid mul on olnud rohkelt vaimulikke lahinguid. Kui teismelisena seda lugu kuulsin, tundus mulle, et see on tõeliselt hea plaan ka nende lahingute jaoks. Nii ma püüan nüüd alati meeles pidada – kui tuleb kiusatus, halb uudis, konflikt, mure või masendus, siis kõigepealt laula! Muretse hiljem! Kiida Jumalat enne, kui näed võitu. Pean ütlema, et see ei ole alati nii kerge nagu selles loos. Aga võit on alati Jumala oma ja mõnikord tuleb see just nii kiiresti.
Kõigeväeline, kes Sa muudad halva uudise heaks, õpeta mind pöörama oma nägu Sinu poole sama loomulikult, nagu päevalill järgib päikest, sama loomulikult, nagu väike laps pöördub oma ema poole. Kui ma ei tea, mida teha, aita mul hoida oma pilk Sinul. Meenuta mulle, et lahing on Sinu lahing ja kõik, mida ma pean tegema, on Sind igal juhul kiitma, minema julgelt välja ja seisma kindlalt.
In English