Me rääkisime juba sellest, kuidas ebajumalate kummardamine võib meid komistama panna, isegi kui me ei nikerda endale jumalaid. Kuid sellel käsul on kolm huvitavat jaotust, mida sageli tähele ei panda. Nendeks on „ülal taevas, all maa peal ja maa all vees“. Tasub mõelda, miks võis Jumal neid kolme piirkonda eriliselt nimetada.
Sel ajal, kui käsud anti, kippusid inimesed vaatama pigem maist taevast, mitte taevalikku taevast, kui nii võib öelda. See tähendab, nad kummardasid päikest, kuud või tähti, mida nad nägid, Looja asemel, keda nad ei näinud. Me ei tee seda tänapäeval, aga missugused on mõned taevased annid ja õnnistused, mille Jumal meile annab, kuid mis võivad meelitada Jumala asemel neid asju austama?
Tol ajal kummardasid inimesed ka puid, loomi, isegi putukaid – pelgalt Jumala loodud maa osi −, selle asemel et vaadata Loojat. Kas on maa peal on selliseid olevusi, keda me nende Looja asemel austame ja „kangelasteks“ peame?
Piirkonda „maa all vees“ peeti kurjade vaimude valitsemisalaks. Enamik inimesi uskus, et igal piirkonnal on oma jumal või jumalad. Näiteks Iisraelil oli Jahve ja neil on raske mõelda Temast kui ainsast ja ühest kõigi ja kõige Jumalast. Kuid ookean või isegi suhteliselt väike Vahemeri, oli „kaose koletise“ ehk kurjade jumalate võimu all. Ja mõned inimesed kummardasid koguni neid, lootuses, et see võib olla kurjadele vaimudele nii meelepärane, et nad jätavad inimesed rahule.
Tänapäeval teame rohkem, kuid maa all on ikkagi asju, näiteks mineraalid, mille kaevame üles, lihvime ja elame siis nende nimel, ja mis see siis on kui mitte kummardamine?
Järgmises kaheksas pühendustekstis mõtiskleme selle üle, missugused on mõned neist tänapäeva ebajumalatest ja kuidas võivad meie suhted taevaste, maa ja maakoore all olevate asjadega meie põhiväärtusi kujundada.
Kõigi Looja, üks ja ainus Jumal, hoia minu pilk Sinul! Kui ma vaatan Sinu loodud taevast, suuna mind siis mõtlema, kui kõrged on Sinu mõtted ja unistused minu jaoks. Kui ma vaatan maad ja kogu selle ilu, aita mul siis meenutada Sind ja Sinu üksikasjalikku hoolitsust kõigi ja kõige eest siin planeedil, olgu nad siis suured või väiksed. Kui ma vaatlen merelaineid, aita mul meeles pidada, et Sina määrasid selle piirid ning Sina määrad piirid ka mure või segaduse lainetele, mis vahel mind matta ähvardavad. Ma armastan Sind!
In English