JEESUSE ÜLESTÕUSMISE KINDLUS

Joosep, rikas mees Arimaatiast, asetas Jeesuse surnukeha “oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse” (Mt 27:57,60). Jeesus magas hauas, kuhu polnud varem kedagi maetud. Keegi ei saanud öelda, et Kristus tõusis üles sellepärast, et hauda oli kunagi maetud keegi vana prohvet, kelle luudega ta kokku puutus. (Mäletate Eliisa hauda? Kui matjad surnu kiiruga Eliisa hauda heitsid, siis puudutas surnukeha Eliisa luid ja mees ärkas ellu [2Kn 13:20,21]). Kristus ei puutunud kokku ühegi prohveti luudega, kuna sellesse hauda ei olnud veel mitte kedagi maetud. Maailma Kuningas puhkas kolm päeva uhiuues hauakambris.

Pange ka tähele, et see hauakamber oli kaljusse raiutud. Miks see oluline on? Igavene Kalju oli maetud kaljusse. Keegi ei saanud tema surnukeha ära varastada, kui uksel seisis suur kivi ja hauda valvasid valvurid. Kas ei sümboliseeri see fakti, et minu patud veeresid mu õlgadelt Tema hauda ja on seal igaveseks maetud ega tõuse enam kunagi üles?

Kui me nende asjade üle nüüd mõtiskleme, kummardu õige ja heida pilk hauakambrisse! Pane tähele kokkupandud ja kõrvale asetatud surilinu ja higirätikut. Tema vaenlased ütlesid, et Jeesus varastati. Kindla peale ei oleks varastajad hetkegi raisanud surilinade ja higirätiku kokkulappamiseks. Kiirustades, et ruttu minema saada, ei oleks nad sellise asja peale isegi mõelnud. Miks olid need linad kokku pandud? Kahtlemata selleks, et näidata meile, et Kristus ei lahkunud kiirustades. Temal polnud “vaja lahkuda tõtates ega minna põgenedes” (Js 52:12).

Kui Maarja Magdaleena hauale jõudis, nuttis ta nii kõvasti, et ei tundnud Jeesust ära, pidades Teda aednikuks. Kui me mõtleme seikadele, mis kindlalt räägivad Jeesuse ülestõusmisest, siis tundub mulle, et ka meie peaksime minema hauale sügavalt liigutatud meele ja tugevnenud usuga. Me peaks täna tulema sellele tühjale hauale täielikus alistumises.

H. M. S. Richards, Jr.