„Kõike õigust“ täites ei lõpetanud Kristus kõike õigust. Ta täitis kõik Jumala nõuded patukahetsuse, usu ja ristimise kohta – armu ja tõelise meeleparanduse sammud. Inimlikkuses täitis Kristus seaduse nõuete mõõdu. Ta oli inimkonna eestseisja, asemik ja käemees. Inimesed võivad oma nõrkust Kristuse jumaliku loomusega ühendades saada osa Tema iseloomust.
Kristus tuli, et anda Jumala käsule täieliku kuuletumise eeskuju, milleks on kohustatud kõik inimesed, alates esimesest inimesest Aadamast kuni viimase inimeseni, kes maa peal elab. Ta teatab, et Tema ülesanne ei ole käsku hävitada, vaid seda täiuslikus ja täielikus kuulekuses täita.
Kristus ülistas oma eluga käsku ja muutis selle austusväärseks. Tema elus ilmnes vaimulik olemus. Ta näitas taevastele olevustele, langemata maailmadele ning sõnakuulmatule, tänamatule, ebapühale maailmale, et Ta täitis seaduse laiaulatuslikud põhimõtted. Ta tuli demonstreerima tõsiasja, et inimesed suudavad elava usu kaudu Jumalaga ühendatult pidada kõiki Jumala käske.
Ettekuulutavad ohvrid osutasid Kristusele, ja kui täiuslik ohver oli toodud, ei olnud ohvriteenistuse annid enam Jumalale vastuvõetavad. Jumala ainusündinud Poja surmas sai ettetähenduslik sümbol kokku tegelikkusega. Ta tuli selleks, et teha selgeks seaduse muutmatu olemus ning teada anda, et sõnakuulmatuse ja üleastumise eest ei tasu Jumal igavese eluga. Kristus tuli inimesena inimeste hulka, et inimesi inimlikkusega puudutada.
Ent mitte mingil juhul ei tulnud Ta selleks, et vähendada surelike kohustusi olla täielikult kuulekas. Ta ei tühistanud Vana Testamendi pühade kirjade kehtivust. Ta täitis selle, mida oli Jumal ise ette kuulutanud. Ta ei tulnud inimesi seaduse alt vabastama, Ta tuli avama neile teed, millel nad saavad sellele seadusele kuuletuda ja teistele sama õpetada. − „Manuscript Releases“, 10. kd, lk 292, 293.
In English