Inimesed, kes ei tunnista Jumala seaduse nõudeid, mis on nii selged, võtavad üldiselt seadusevastase kursi, sest nad on olnud nii kaua suure mässaja poolel, sõdides Jumala seaduse vastu, mis on Tema valitsuse aluseks taevas ja maa peal, et nad on mässaja töös välja õpetatud. Nad ei ava sõjas silmi ega südametunnistust valgusele. Nad sulgevad silmad, et nad ei saaks valgustatud.
Nende olukord on sama lootusetu nagu juutidel, kes ei näinud valgust, mille Kristus neile tõi. Ta andis neile imelised tõendid oma Messias olemisest nendes imedes, mida Ta tegi – haigete tervendamises, surnute ülesäratamises ja nende asjade tegemises, mida keegi teine ei olnud teinud ega suutnudki teha –, kuid selle asemel, et nende süda oleks sulanud ja alistunud ning õelad eelarvamused võitnud, tiivustas neid saatanlik vihkamine ja raev, mis oli Saatanal, kui ta visati taevast välja. Mida suurema valguse ja tõendusmaterjali nad said, seda suuremaks kasvas nende vihkamine. Nad olid otsustanud valguse kustutada sellega, et saadavad Kristuse surma. ...
Meie töö peaks olema kasutada ära iga võimalus esitada tõde selle puhtuses ja lihtsuses, kui tekib mingigi soov või huvi kuulata meie usu põhjusi. Need, kes on tegelenud peamiselt prohvetikuulutuste ja meie usu teoreetiliste punktidega, peavad viivitamatult hakkama uurima Piiblit praktilistel teemadel. Nad peavad võtma jumaliku tõe allikast sügavama sõõmu. Nad peavad hoolikalt uurima Kristuse elu ja Tema õppetunde praktilisest jumalakartusest, mis on antud kõigile inimestele kasuks ja õige elu reegliks kõigile, kes usuvad Tema nimesse. Nad peavad täituma suure Eeskuju vaimuga ning omama ülimat tunnetust Kristuse järelkäija püha elu suhtes. − „Testimonies for the Church“, 3. kd, lk 213, 214.
In English