Mõtted tänaseks
Paulus kirjutas teise kirja Timoteosele sel ajal, kui ta oli Roomas vangis. Kolmekümne aastaga oli hea sõnum levinud suuremas osas Lähis-Idas ja veel kaugemalgi. Rajatud kogudused jäid üksteisega ühendusse. See toimus kirjade kaudu, aga ka isiklike külastuste abil. Timoteosele kirjutatud teise kirja lõpus saame huvitava pilguheidu sellesse olemasolevasse võrgustikku (2. Kiri Timoteosele 4:9−13). Paulus soovib, et Timoteos tuleks talle Rooma võimalikult kiiresti külla koos Johannes Markusega ja külastaks teel Troad. Vahepeal on Tiitus läinud Dalmaatsiasse (tänapäeva Horvaatia) ja Tühhikos saadetud Efesosse. Paulus mainib ka, et Kreeskens on läinud Galaatiasse. Mõnedes Uue Testamendi käsikirjades ei ole nimetatud mitte Galaatiat, vaid Galliat. See variant ei ole üdini sobimatu, sest on ka teisi traditsioone, mis teatavad, kuidas evangeelium jõudis Prantsusmaale juba väga varakult.
Meie kiirete ja odavate suhtlusvahendite ajal tundub, nagu reisimine polekski enam nii oluline. Tõepoolest, Skype'i kasutamine ja komisjonide ning suuremate kogunemiste voogesitus võib olla suur pluss, kuid need asjad ei saa kunagi isiklikku kontakti täielikult asendada. Need meie hulgast, kellel on lapsed, vanemad või sõbrad kaugetes maades, ei taha mitte üksnes meile saada, vaid aeg-ajalt nendega ka füüsiliselt koos olla. Ka koguduses ei või isiklikku kontakti ära jätta. Paulus oli seda olulist tõsiasja juba mõistnud.
Minu palve
Täname Sind, Issand, nende paljude võimaluste eest, mis meil tänapäeval on teistega suhtlemiseks nii lühema kui ka kaugema vahemaa korral! Kuid ära lase meil kunagi unustada isikliku kontakti tähtsust!
In English