Laste kasvatamise püha vastutus

Avaldatud 9.7.2018, rubriik Päeva sõna

„Minge ära nende keskelt ja eralduge neist,“ ütleb Issand, „ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,“ ütleb Kõigeväeline Issand. 2. Kiri korintlastele 6:17, 18

Kui vanemad ja lapsed seisavad lõpukohtu ees, missugune vaatepilt see on! Tuhanded lapsed, kes on olnud isu ja alandava pahe orjad, kelle elu on moraalne rusuhunnik, seisavad silm silma vastu oma vanematega, kes tegid neid niisuguseks, nagu nad on. Kes teine peale vanemate peaks seda hirmuäratavat vastutust kandma? Kas Issand rikkus need noored? Oh ei! Kes siis on selle hirmsa töö teinud? Kas mitte vanemate patud ei kandunud moondunud ihades ja kirgedes üle lastele? Kas ei teinud seda tööd need, kes jätsid hooletusse kasvatuse Jumala antud eeskuju järgi? Nii kindlalt kui need vanemad on olemas, seisavad nad Jumala ülevaatuse ees.

Saatan on valmis oma tööd tegema. Ta ei jäta esitamata ahvatlusi, millele vastuseismiseks pole lastel ei tahet ega moraalset jõudu. Ma nägin, et kiusatuste kaudu seab ta sisse pidevalt muutuva moe, kütkestavad peod ja lõbustused, et emad oleksid sunnitud pühendama oma aega tühistele asjadele, selmet oma lapsi õpetada ja kasvatada. Meie noored vajavad emasid, kes õpetavad neile hällist alates kirgede valitsemist, isu salgamist ja isekuse võitmist. Neil on vaja käsku käsu peale, pisut siin, pisut seal. …

Naine peab olema positsioonil, mille Jumal talle algselt kavandas − abikaasaga võrdne. Maailm vajab emasid, kes on emad mitte üksnes nime poolest, vaid selle sõna igas mõttes. Võib julgesti öelda, et naise kohustused on pühamad kui mehel. Mõistku naine oma töö pühadust ning täitku Jumala jõus ja kartuses oma elu missiooni. Õpetagu ta lastele kasulikkust selles maailmas ja kasvatagu kodu jaoks paremas maailmas. …

Ma palun, et kristlikud emad mõistaksid oma vastutust ning elaksid mitte iseendale meelehea valmistamiseks, vaid Jumala austamiseks. Kristus ei elanud enda meele järele, vaid võttis endale sulase olemuse. Ta jättis kuninglikud õued ja rüütas jumalikkuse inimlikkusega, et Ta võiks oma eeskujuga õpetada meile, kuidas võime olla ülendatud poegadeks ja tütardeks kuninglikus perekonnas, taevase Kuninga lasteks. − „Christian Education“, lk 177−179.

Jaga Facebookis