Mõtted tänaseks
Ma ei ole kunagi vangis olnud. Seepärast ma ei tea, kuidas mõjub vangistus inimesele ja neile, kes on tema ümber, ning ma võin ainult oletada, missugust häbi kogeb inimene vanglast välja saades. Enamik eksvange ei ole innukad teistele oma kogemusest rääkima. Paulus aga ei hoidnud saladuses, et ta oli regulaarne vanglas viibija, kuid tema puhul oli eriline põhjus, miks ta korrapäraselt trellide taga lõpetas. See põhjus oli tema usk. Tema jutlustamine põhjustas nii suurt vastuseisu, et tema vaenlastel õnnestus ikka ja jälle ta luku taha saata. Sageli ei olnud Paulus ainus ohver, vaid vangistati koos teistega samasuguse väidetava kuriteo pärast. See oli tema jaoks julgustuse allikas ja mitmes kirjas mainib ta rõõmu, et inimesed teda vangis olemise ajal külastasid.
Üks Pauluse kaasvangidest oli Epafras. See mees on andnud nime ühele organisatsioonile Hollandis, mis korraldab teistes riikides vangis olevate Hollandi kodanike külastusi. Enamik umbes kahest tuhandest hollandi vangist välismaa vanglates ei ole vahistatud usu pärast, vaid narkootikumide smugeldamise või muu kriminaalse tegevuse eest. Tore, et on inimesi, kes hoolivad neist (peamiselt) meestest ja (mõnedest) naistest ning hoolitsevad selle eest, et neid regulaarselt külastatakse. Ja see kehtib mõistagi ka nende vangide kohta, kes on kongis oma kodumaal. Paulus oleks kindla peale sellist tegevust julgustanud. Hea on meenutada, et Jeesus peab vangide eest hoolitsemist millekski, mida oleme nagu Temale teinud (Matteuse 25:31−46).
Minu palve
Issand, täna soovin palvetada kõigi inimeste pärast, kes on vangis! Tundku nad, et Sina ei ole neid unustanud!
In English