Mida me teame jünger Toomast? Mitte just palju. Peale Johannese evangeeliumi mainitakse teda vaid jüngrite loetelus. Kuid Johannesel on mitu tekstilõiku, mis pakuvad põgusa pilgu sellele „taustamehele“.
Esimest korda kohtame teda eraldi jüngrina tekstis Johannese 11:16. Jeesus on otsustanud minna Betaaniasse, kui Ta kuulis Laatsaruse surmast. Tooma vastus on paljastav: „Lähme meiegi, et temaga koos surra!“ See lühike tsitaat annab veidi aimu selle mehe kohta. Siit selgub, et Toomas oli nii julge kui ka pessimistlik. Ta ei arvanud, et sellest teekonnast tuleb midagi head, kuid ta oli igal juhul valmis minema koos Jeesusega. Siit paistab välja tema kolmas tunnusjoon – lojaalsus Jeesusele.
Teine koht, kus leiame Tooma enne tänast kirjakohta kõnelemas, on Johannese 14:5. Jeesus oli just jüngritele rääkinud, et nad ei laseks südamel ehmuda, sest Ta läheb neile aset valmistama ja tuleb tagasi. Ta lõpetas selle lühikese teise tuleku jutluse, öeldes: „Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.“ Tooma vastus oli: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?“ (salmid 4, 5)
Tegelikult andis Toomas mõista, et Jeesus polnud asju piisavalt selgitanud. Ta oli inimene, kes soovis minna edasi, kuid tahtis enne seda küllaldast informatsiooni.
See on, mida leiame Johannese 20. peatükist. Siin muutub pilt veidi sügavamaks. Toomas ei ole valmis teiste sõnu uskuma. Nende väide tundus olevat liiga hea, et olla tõsi. Võib-olla olid nad üksteist liiga üles kütnud ja loonud midagi lihtsalt soovist vabaneda ahastusest ja valust. Taas kerkis pinnale tema pessimistlik olemus koos sooviga saada täielikku informatsiooni. Aga kui ta kohtub ülesäratatud Jeesusega, jõuab ka tema usk täiusele.
Mõni meist on nagu kahtlev Toomas, teised on samas nagu tormakas Peetrus. Kui me kõik oleksime Peetrused, tegutseks kogudus enne, kui sel on piisavalt teadmisi. Aga kui me kõik oleksime Toomad, ei hakkaks me võib-olla iial tegutsema. Kristuse kogudus vajab õige tasakaalu säilitamiseks mõlemat tüüpi inimesi.
In English