Põhiline uskumus nr 19: „Jumala käsk: need eeskirjad on aluseks lepingule Jumala ja Tema rahva vahel ning mõõdupuuks Jumala kohtus. Püha Vaimu tegevuse läbi osutavad nad patule ning äratavad inimeses vajaduse Päästja järele. Päästmine on täies ulatuses armust ja mitte tegudest, kuid selle viljaks on kuulekus Jumala käskudele.“
Siin muutuvad asjad sageli pisut keeruliseks. Kui Seadus on Jumala lepingu alus ja Tema kohtu mõõdupuu, siis peaksin kohutavalt hea olema ... aga pääste on armust, mitte tegudest ... aga kui olen päästetud, siis kindlasti kuuletun ... vaatame, kas mul on juba vilju.
Pane tähele: pilk on taas endal! Piibel ütleb tegelikult: Seadus nõudis seda, mida meie ei suutnud täita, kuid Jeesus on nüüd selle ära teinud. Ta annab meie sisse Vaimu ning saavutab meis seda, mida me poleks kunagi suutnud! Halleluuja! Ja täpselt sel hetkel, kui hakkame end uurima, et näha, kas „kanname juba vilja“, peatub kasv, sest Seaduse kogu mõte on armastada Jumalat ja teisi inimesi, mitte vahtida pidevalt peeglisse ja ennast mõõta.
Teisalt räägib Jaakobus midagi inimesest, kes vaatab peeglisse, läheb siis minema ja unustab, missugune ta välja näeb (1:24). Võimatu on öelda: „Kui tore! Vaim teeb seda, ma ei pea sellepärast muretsema!“ ja kapata päikeseloojangusse. Mida siis tähendab „Vaimu järgi käimine“?
Me ei saa Vaimu järgi käia, kui me seda isegi tähele ei pane. Nii jõuame tagasi üheteistkümnenda põhilise uskumuse „Kasvamine Kristuses“ juurde. Me veedame aega Sõnas, palves, teenimises. Me harjutame end hoidma pilku Jumalal ja sellel, mida Ta tahab, et teistele teeksime, ning otsima, milles saaksime abiks olla. Ja Tema teeb imet. See on hämmastav ja seletamatu, kuid tõsi, ning kuigi sa ise ei pruugi seda endas näha, näevad seda teised.
Muutumatu Jumal, mul on väga hea meel, et Sa tegid mõlemat − saatsid Seaduse teed näitama ja seejärel oma Poja Seaduses käima. Tule nüüd, käi koos minuga ja aita Sinu jälgedes astuda! Näita mulle üha rohkem mooduseid, kuidas võtta vastu see, mida Sina minus teed!
In English