Kadunud poja tähendamissõna viimaste salmideni jõudmiseks libistab enamik üksikasjadest üle. See on pealegi noomitus, mis on suunatud kibestunud vennale, kes ei suutnud mõista, miks tema isemeelset venda tuleks ülistada, kuigi tema oli see, kes oli ustavalt oma isa teeninud.
Kuid selles noomituses on üks oluline pisiasi, millest ei tohiks mööda vaadata. „Kõik, mis on minu, on sinu oma,“ ütles isa vihasele vennale. Luba oma südamel täna neis sõnades mõnuleda: kõik, mis on minu, on sinu oma. Kui Jeesus maksis sinu eest Kolgatal lunastushinna, ei omandanud Ta sinu jaoks pelgalt „vanglast vabanemise kaarti“; Ta andis sulle osa oma kuningriigis. Sa istud troonile. Sa elad ja valitsed koos Temaga (Ilmutuse 20:4). Kõik, mis on Isa oma, on sinu oma.
See on mõte, mis lihtsalt ei raba kujutlusvõimet, vaid muudab seda, kuidas sa otsustad elada. Mille pärast on vaja muretseda, kui Kristuse kuningriik on sinu? Kõik, mis juhtub sinuga elu jooksul − ükskõik kui keeruline, ükskõik kui valus −, on üürike. See möödub. Tuleb hetk, mil kuuled Kristuse häält kutsumas sind kuningriiki, mille tagas Ta oma ustavuse kaudu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!“ (Matteuse 25:23)
See kingitus ületab inimese arusaamisvõime. Kuidas saame lubada, et kulutame aega enda võrdlemiseks teistega, kui tasu, mis meile on Risti kaudu garanteeritud, on juba kujuteldamatult suurem, kui me väärt oleme? Kuidas saame lubada, et teiste vead meid ärritavad, kui me ise ei ole väärt seda kingitust, mis meile on antud?
Kristuse risti kaudu ei saa sa taevasse üle noatera. Sa sisened taevasse aplausi saatel, mille on ära teeninud üksnes Jeesus. Sulle antakse võidukroon teadmisega, et ainus, kes on sellist tunnustust tegelikult väärt, on Jeesus (Ilmutuse 4:10, 11).
„Kõik, mis on minu, on sinu oma,“ ütleb Isa. See teadmine peaks sinu elu sügavuti muutma.
In English