Kui meid arvatakse Kristuse järelkäijate hulka, peab oma mina surema. Apostel ütleb: „Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel. … Sest te olete surnud ja teie elu on koos Kristusega Jumalas.“ „Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ [Kiri koloslastele 3:1−3; 2. Kiri korintlastele 5:17]
Kui inimesed pöörduvad Jumala poole, siis luuakse uus moraalne maitsemeel ja nad armastavad samu asju, mida armastab Jumal, sest nende elu on seotud muutmatute tõotuste kuldse ahel abil Jeesuse eluga. Nende süda sirutub Jumala poole. Nende palve on: „Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid!“ [Psalmid 119:18] Selles muutmatus normis näevad nad Lunastaja iseloomu ja teavad, et kuigi nad on patustanud, ei päästeta neid nende pattudes, vaid pattudest, sest Jeesus on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu. Kristuse vere kaudu tuuakse nad Jumala juurde.
Kui nad vaatavad Kristuse õiglust jumalikes seadustes, hüüatavad nad: „Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge.“ Kui patuste üleastumised andestatakse Kristuse teenete kaudu ja neid riietatakse usu kaudu Temasse Kristuse õigusega, kuulutavad nad koos psalmistiga: „Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.“ „Need on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda, ja need on magusamad kui mesi ja kui kärjemesi.“ [Psalmid 19:8; 119:103; 19:11] See on pöördumine.
Kui Jumala Vaim valitseb mõistust ja südant, pöörduvad isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete tarkuse poole. Issanda seadust peetakse siis jumaliku iseloomu koopiaks ning jumaliku armuga puudutatud südamest kerkib uus laul, sest nad mõistavad, et Jumala tõotus on nende kogemuses täide läinud, et nende üleastumised on andestatud ja patud kinni kaetud. Nad on ilmutanud Jumalale kahetsust Tema seaduse rikkumise pärast ja usku meie Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes suri nende õigeksmõistmiseks. − The Review and Herald, 21. juuni 1892.
In English