Kui 8-aastane Christine pöördus isa karjaga koju tagasi, tajus ta õhus ärevust. Ema ja tädid jutlesid elavalt, valmistades peoks toitu. Christine’i vanem õde abiellus.

Christine on masai tüdruk, kes elab Lõuna-Kenya tasandikel. Masaid on karja kasvatav rändrahvas.

Igal hommikul lasi Christine loomad enne koitu okaspõõsaaedikust välja ja viis karjamaale sööma. Ta tahtis kooli minna, kuid isa keeldus. „Tüdrukutel ei ole abiellumiseks vaja osata lugeda ega kirjutada,“ ütles ta. Masai kultuuris abielluvad tüdrukud 13-aastaselt, vahel isegi nooremalt, sageli meestega, kes on palju vanemad ja kel on juba mitu naist.

Pulmapeo päeval tõi Christine karja varakult koju, et saaks pidustusi jälgida. Ta nägi isaga vestlemas meest, kellega pidi ta õde abielluma. Mees oli peaaegu isavanune ja nägi vihane välja. Õde polnud kusagil näha.

Äkitselt tuli mees tema juurde, haaras tast kinni ja hakkas vana auto poole minema. Christine karjus hirmust, kuid mees hoidis teda kõvasti. Ta avas autoukse ja lükkas tüdruku autosse. Seejärel istus ka ise sisse ja kihutas minema.

Alles siis, kui auto peatus väikese maja ees ja mees käskis tal välja tulla, mõistis Christine, et isa oli andnud tema kadunud õe asemel sellele mehele pruudiks. Pisarad tungisid ta silmi.

„Sa oled nüüd mu naine,“ ütles mees rämeda häälega. „Sa teed kõik nii, nagu mina ütlen.“ Mehe ema tuli onnist välja ja käskis hirmunud tüdrukul vett tuua. Christine võttis veekannu ja läks sinnapoole, kuhu naine sõrmega osutas.

Sel ööl nuttis 8-aastane Christine pimeduses kibedalt. Ta oli hirmul ja üksinda. Ta tundis puudust emast ja kartis oma värsket ämma. Ilma mingi hoiatuseta oli ta kaotanud viimasegi lootuse kunagi kooli saada.

Christine jäi meheemaga, kes kohtles teda julmalt. Igal õhtul nuttis Christine end magama.

Mõne nädala pärast tuli ukse taha üks naine koos politsei ja lastekaitseametnikuga. Nad viisid Christine ära ning politsei vahistas mehe liiga noore tüdrukuga abiellumise eest. Christine oli hirmul, kuid rõõmus, et pääses eemale mehest ja tema emast.

Kui naine sõitis üle Kenya tasandiku, rääkis ta lahkelt Christine’iga. „Ma viin su kooli, kus sa saad elada ja õppida ning oled kaitstud mehe eest, kes viis su pere juurest ära,“ ütles ta. Christine suutis vaevu oma kõrvu uskuda. Kool! Christine saab kooli minna! Ta mõistis, et tema unistused polnud üldse surnud.

Kui nad kooli juurde jõudsid, viis naine Christine’i enda koju. Mõne minuti pärast astus tuppa tema õde. Christine langes õele kaela ja nuttis rõõmust. Ta pole üksi, isegi mitte koolis!

Mõne päeva pärast alustas Christine tundidega. Õde aitas tal kohaneda ja varsti läks tal õpingutes hästi. Kui õppeveerand lõppes, läksid mõned tüdrukud paariks päevaks koju. Kuid direktriss seletas Christine’ile, et isa oli tema ja õe peale pahane ning neil pole ohutu koju minna. Nii jäid Christine ja tema õde kooli.

Kool, kus Christine ja tema õde käivad, on adventkool masai tüdrukutele, kellest suurem osa on päästetud varajastest abieludest või rasketest perekondlikest oludest. Tüdrukud õpivad vastutustundlikkust ja meeskonnatööd, kui nad valmistuvad tulevikuks, mil nad võivad täita oma unistused. Paljud tüdrukud lõpetavad keskkooli ja mõned on läinud ülikooli. Christine tahaks saada arstiks, et aidata oma rahvast.

Christine’i isa ei ole enam tüdrukute peale vihane. Ta on oma tütarde ja nende tuleviku üle uhke. Christine õpib enamat kui lihtsalt maailmakodanik olema. Ta õpib, kuidas olla ka taeva kodanik. „Jeesus on päästnud mind patust ning andnud lootuse tulevikule ja uuele elule, millest ma ei julgenud varem unistadagi,“ ütleb ta.

Eraisikute algatusel rajatud masaide pääste- ja rehabilitatsioonikeskus saab nüüd abi meie misjoniannetustest, et päästa tüdrukud soovimatust abielust ja anda neile haridus eluks Kristusega.

Lühidalt

• Masaid on karja kasvatav rändrahvas, kes elavad Lõuna-Kenyas ja Põhja-Tansaanias. Nende kari on nende rikkus ning nad rändavad paigast teise, et leida värsket karjamaad.
• Enamik masaidest elab väikestes majades, mida nimetatakse kraal’ideks või boma’deks (suahili keeles). Need on tehtud roigastest ja tihendatud loomasõnnikuga.
• Masaide jaoks on vähe koole ja need on enamasti väikestest küladest väga kaugel. Vanemad arvavad, et haritud tütardest ei saa häid naisi. Alles siis, kui tüdruk tõestab, et haridusega saab ta olla perekonnale väärtuslikum, võtavad vanemad arvesse tüdruku soovi koolis käia.