Meelemürkide kasutamine, kuritarvitamine ja sõltuvus

Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus, mis asutati ametlikult 1863. aastal, on oma algusaastatel võtnud sõna alkoholi ja tubaka kohta. Kogudus mõistis mõlema aine kasutamise hukka, kuna neil on hävitav toime elule, perekonnale ja vaimulikkusele. Praktikas võttis kogudus omaks mõõdukusprintsiibi, mis kutsus üles „täielikule hoidumisele sellest, mis on kahjulik, ning selle hoolikale ja mõistlikule kasutamisele, mis on hea“.

Koguduse positsioon alkoholi ja tubaka kasutuse osas ei ole muutunud. Viimaste aastakümnete jooksul on kogudus aktiivselt edendanud alkoholi- ja narkootikumidevastast haridust kirikuringkonnas ning liitunud teiste organisatsioonidega, et harida ühiskonda alkoholi- ja narkosõltuvuse ennetamise osas. Varastel 1960ndatel alustas kogudus programmiga „Lõpeta suitsetamine“, mis on laienenud üle kogu maailma ja aidanud kümnetel tuhandetel inimestel suitsetamine maha jätta. Suitsetamisvastane programm, mis kandis esialgu pealkirja „Viie päeva plaan“, on tõenäoliselt kõigist võõrutusprogrammidest kõige edukam.

Sadade uute narkootiliste ainete tootmine laborites ning vanade looduslike ainete, näiteks marihuaana ja kokaiini taas­avastamine ja populariseerimine on nüüd väga palju raskendanud kunagi võrdlemisi lihtsat probleemi ning sellest on saanud pidevalt kasvav väljakutse nii kogudusele kui ka ühiskonnale. Ühiskonnas, mis sallib ja isegi soodustab narkootikumide kasutamist, on sõltuvus aina süvenev oht.

Kahekordistades oma pingutusi sõltuvuse ennetamiseks, arendab kogudus oma koolides uut õppekava ja algatab tugiprogramme, et aidata noortel karskeks jääda.

Lisaks püüab kogudus olla avalikkuse jaoks mõjukas hääl, pöörates meedia, ametnike ja seaduseandjate tähelepanu hävingule, mille all ühiskond kannatab alkoholi ja tubaka jätkuva reklaamimise ning levitamise tõttu.

Kogudus usub jätkuvalt, et Pauluse juhend 1. kirjas korintlastele 6:19, 20 on tänapäeval rakendatav, et „meie ihu on Püha Vaimu tempel“ ja me peaksime „austama Jumalat“ oma ihus. Me kuulume Jumalale, me oleme Tema armu tunnistajad. Me peame nii füüsiliselt kui ka vaimselt pürgima parima võimaliku poole, et võiksime nautida Tema osadust ja austada Tema nime.

Selle seisukoha võttis peakonverentsi president Neal C. Wilson vastu pärast nõupidamist Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse 16 asepresidendiga 5. juulil 1990 peakonverentsi töökoosolekul Indianapolises Indianas.

Jaga Facebookis
Info