AKELi esimees tähtsustab suhteid

30. mail Tartus toimunud AKELi juhatuse kevadkoosolekul arutleti liidu tegevussuundade üle ning vaadati tagasi möödunud 2005. aasta olulisematele sündmustele. Juhatuse koosolekul, kus viibisid ka Balti Uniooni esindajad, võttis sõna ka AKELi esimees Tõnu Jugar, analüüsides tema ametisoleku peagi täituvat kahte aastat ning tõstes rõhuasetuse nendele valdkondadele, mis tema arvates vajaksid suuremat tähelepanu.

Liidu esimees meenutas oma ametisseastumise aegset lubadust parandada inimestevahelisi suhteid, mis on aluseks efektiivse ning positiivse töökeskkonna toimimiseks. Eesmärgiks oli otsida kontakti Jumala ja inimestega. Suhete parandamiseks pastorite vahel ning ka pastorite ja juhatuse vahel, pingete maandamiseks, positiivsema töökeskkonna loomiseks ning ka jutlustajate soovide ja muredega arvestamiseks käivitati mitmeid projekte.

Üks kõige positiivsemaid tulemusi andnud projekt oli liidu ja pastorite koostöö/arenguvestlus. Nende arenguvestluste kaudu said liidu töölised väljendada oma mõtteid, ootusi ning lootusi. Ka mainis Jugar, et selliselt võis märgata ka pastorite seas esinevat läbipõlemisohtu, millele oli võimalik õigeaegselt reageerida. Selliste vestluste tulemusena oli võimalik leida ühine keel juhatuse ning tööliste vahel.

Kui esimehe enda sõnade kohaselt oli tema ametisse astumisel esmaseks prioriteediks suhtlemine ja suhted, siis tulevikku vaadates esitas ta väljakutsuva küsimuse: “Milline on meie kommunikatsiooni strateegia?”

“Me peame õppima planeerima, ennast reklaamima, meediat kasutama,” rääkis Jugar. “Meil on hea kaup, aga kehv pakend.”

Kui esmalt kajastus Liidu esimehe sõnavõtust heade suhete oluline roll ühe organisatsiooni toimimiseks, siis oma tulevikku suunatud tegevussuundade formuleerimisel andis ta mõista, et nüüd tuleb meil õppida suhtlema ka väljapoole.

Antud teema on eriti ajakohane ka sellel põhjusel, et tänaseks AKELil kommunikatsiooniosakonna juhataja puudub. Selle ametikoha täitmiseks sobiva isiku otsingud pole seni tulemusi andnud.

Rääkides meediast, planeerimisest ja enda reklaamimisest rõhutas esimees eelkõige vajadust mõelda kaasaegselt ning muuta ennast nähtavaks. Töö planeerimine on nüüdisaegse ning eduka organisatsiooni tegutsemise loomulik mudel, mille juurde kuulub praktilise osana enese olemasolu ühiskondlik teadvustamine.

Viimastel aastatel on Adventistide Koguduste Eesti Liidu liikmeskond pidevalt kahanenud, kuigi selle tempo on tänaseks tunduvalt aeglustunud. 2005. aasta lõpuks oli AKELil 1720 liiget.