Noortepäevast mujalistuja silme läbi

Minu jaoks oli seekordne üritus hästi õnnestunud. Seda on isegi raske öelda, mispärast mulle niimoodi tundub, võib-olla seetõttu, et mul oli hommikust saadik hea tuju ja heas tujus olles on iga asi meeldiv. Aga kui ma tagantjärgi vaatan, siis ei leia ma ka, et oleks olnud midagi, mis saanuks mu tuju muuta. Toimumispaik on hästi valitud, saal suur, lava avar ning sobib ürituse korraldamise jaoks nagu rusikas silmaauku. Need olid mu esimesed mõtted, kui astusin Põltsamaa kultuurimajja, kus päeva veetsime. Esimene tund kulus saatebändi instrumentide ülesseadmisele ning kiirele motolaulu proovile, sest see oli esimene võimalus seda teha. Saatebänd oli enam-vähem samas koosseisus, mis eelnevatel üritustel ning hakkas ühe paremini omavahel klappima, vähemalt mulle tundus nii. Eks me olime varemgi koos mänginud ja ka eelmisel õhtul harjutanud, kuid 40 laulu selgeks õppimine nõuab aega. Seetõttu oli hea meel, et sai ise mängu nautida ning tundus, et ka saalisolijatele meeldis laulda teistsuguse saatega kui varem.

Jutlus ja piiblitund olid traditsioonilised, kui mitte arvata seda, et nende ajad olid vahetuses. Arvan, et see oli hea mõte, kuna andis õppetüki juures rohkem aega pühendada arutelule. Vähemalt idee poolest, sest seal grupis, kus mina olin, saime õppetüki suht kiiresti läbi ja tekis juba mõte järgmise juurde minna. Samas said kõik õppetüki osad läbi võetud, mis ilmselt oluline ongi...

Söögi kohta (nii lõunane kui õhtune ports) võin öelda ainult kiidusõnu. Tegelikult piisab ainult ühest - maitsev. Plusspunktiks toidulauale oleks veel see, et oli piisavalt saia, millega sai pärast jõe ääres parte lõbustada.

Pealelõunased workshopid on hea idee, mis noortelaagrist üle võeti. Ainukeseks probleemiks oli, et neid nii suure rahvahulga peale nii vähe oli ja et valida oli vaid kolme vahel.

Öökirik üllatas positiivselt. Esialgu oli hirm, et kui ainult 8 esinejat end üles on andnud, siis saabki õhtu viimane osa poole tunniga otsa. Siis, kui auhindu välja loositi, see hirm muidugi kadus, sest auhindu soovivate inimeste leidmine võttis oodatust rohkem aega. Öökirikut kuulates tekkis vägisi pähe mõte, et kahju, et Eestis vene kogudusi nii vähe on. Sest minu jaoks suurim elamus tuli nende poolt. Eriti just Tallinn III oli tasemel. Peale ooperi oli see minu viimase jooksva kuu suurim muusikaelamus.

Noortepäevale andis oma tahtmatu panuse ka Põltsamaa ettevõte, kes varajast jõulu kuulutas ning Roosisaare tuledesse mässis. Ilus lõpp ilusale päevale. Tänu Isale taevas selle kõige eest. Aamen.