Mida peaksid lapsevanemaks olemise kohta teadma

Avaldatud 12.4.2015

Õhtusöök oli Maria ja Jorge’ kodus kõige tähtsam aeg. See oli ainuke aeg, kui kõik sõid koos ühe laua taga. Mitte millelgi ei lastud segada seda pere ühist aega – ei ajalehtedel, raamatutel, TV-l, iPadidel, arvutitel, mobiiltelefonidel ja lauatelefongi seadistati automaatvastajale. Nende lapsed, 4-aastane Yomari ja 13-aastane Pedro ootasid innukalt seda erilist aega koos oma isaga. Nad teadsid, et isa on väga hõivatud kirikuinimeste ja kogukonna teenimisega, aga sel erilisel hetkel päevast oli isa nende päralt.

Mõnikord tuli isa isegi veidi varem koju ja nad said enne õhtusööki teha kiire palli­mängu või vaadata uut põnevat veebilehte. Mõnikord oli eriolukord ja isa ei jõudnud õhtusöögiks koju, kuid lapsed mõistsid teda. Nende isa – vaimulik – peab hädaolukorrale reageerima. Mõnikord oli ta töökohustuste tõttu kaugemal.

Pärast sööki ülistas Jorge ja Maria pere Jumalat, enne kui asuti õhtuste toimetuste juurde. Jorge külastas tavaliselt koguduseliikmete perekondi, õppis koos huvitatutega Piiblit või osales koosolekutel, samal ajal kui Maria tegeles lastega – ta aitas lahendada koduseid ülesandeid ja püüdis noorema lapse magama meelitada. Jorge püüdis olla kodus kell 21:30, et rääkida vanema lapsega ning Mariaga, kui lapsed olid voodisse läinud.

Elena ja Eduardo kodus olid lood üsna teistsugused. Elena valmistas maitsva õhtusöögi, kuid ta sõi tavaliselt üksi koos lastega. Eduardo arvas enamasti, et ta on kodus söömiseks liiga hõivatud, seega ostis ta tavaliselt kiirtoitu ja jätkas tööd jutluse kallal, aitas abivajajaid või osales koosolekutel, mis kestsid õhtutundideni, mil lapsed juba ammu magasid. Kui ta otsustas õhtusööki kodus süüa, vastas ta korduvalt telefonikõnedele ja sõi sageli kiirustades, joostes laua äärest „hädaolukorra” tõttu ära. Harva oli tal aega mängida lastega palli või kuulata nende päevastest tegemistest ja üldiselt pidas Elena lastega ülistushetke ilma abikaasata. Eduardo lapsed tundsid vaevu oma isa.

Elena igatses, et Eduardo toetaks teda laste kasvatamisel. Eduardo jälle arvas, et ta on liiga hõivatud, et saaks kaasatud olla. Enamuse ajast pidi Elena tegelema koduste ülesannete, märkuste, ülistushetkede, igapäevaelu puudutavate otsuste, sõprade, spordi, õppetükkide uurimise ja palju muuga. Nimekiri näis lõputu. Mõnikord Eduardo sekkus, kui oli tõsiseid probleeme distsipliiniga. Ta oli väga range, ei kippunud kuulama lapse vaatenurka ja andis karme karistusi.

Kerime viisteist aastat edasi. Millega nende kahe pastoripere lapsed tegelevad? Kas nad armastavad Issandat, kas nad teenivad Teda? Või on nad Jumalast eksinud ega taha kirikuga mingit pistmist teha?

Parim ennustaja lastekasvatuse tulemuse kohta nende kahe pere näitel on vanemate käitumine. Üldiselt nimetatakse seda stiiliks. Sajad uuringud, mis algasid 1950ndatel ja jätkuvad 21. sajandil, on uurinud seost lapsekasvatusstiilide ja paljude erinevate tulemuste vahel laste elus.

Kasvatamise stiil – suur pilt lapse kasvamisest – kirjeldab kahte peamist aspekti vanema-lapse suhetes: toetamine (reageerimine lapse vajadustele) ja kontrollimine (nõudlikkus, õpetamine, distsipliin). Viis, kuidas vanemad toetavad ja kontrollivad oma lapsi, mõjutab kodust atmosfääri ja suhtlemise emotsionaalset tooni, mis mõjutab ülejäänud pereelu.

Toetav vanem

Toetavad vanemad on lapsekesksed ja nad arvestavad laste vajadustega. Nad jagavad armastust, lahkust ja hellust, kallistavad ja kaisutavad, ütlevad sageli „Ma armastan sind” ja kasutavad tihti lapse armastuse keelt. Nad märkavad, kui lapsel on olnud raske päev ja ta vajab topeltannust armastust. Siis peatavad nad oma tegevused ja kuulavad last. Need vanemad söövad, mängivad, töötavad ja palvetavad oma lastega iga päev.

Toetavas peres räägivad vanemad ja lapsed üksteisega palju. Kõik teavad, kuidas keegi end tunneb, ja lapsed mõistavad, miks perel on sellised standardid. Vanemad austavad ja kuulavad oma laste seisukohti. Nad on kannatlikud, kui laps teeb vigu ja on vastuoluline. Nad on taktitundelised, kaastundlikud, mõistvad ja armulised. Soositakse sõltumatust ja isikupära. Toetavad vanemad on sõnumitoojad Jumala armastusest kõigile oma lastele.

Mittetoetav vanem

Mittetoetavad vanemad on tavaliselt keskendunud enda vajadustele. Täiskasvanu-kesksed vanemad pööravad laste vajadustele vähe tähelepanu – igapäevane ellujäämine või vanema soovid on see, mida oluliseks peetakse. Lastel on harva võimalus väljendada oma arvamust, sest vanemad kardavad kaotada kontrolli või ei võta nad kuulamiseks aega. Vanemad ei väljenda kaastundlikkust ja võivad olla ebaviisakad, külmad ja karmid oma laste vastu. Nad pole eriti huvitatud või kaasatud oma laste tegemistesse. Alavääristamine on tavaline. Sõltumatus ja individuaalsus on tabud.

Emotsionaalne õhustik kodus

Kasvatuse stiil ja see, kuidas vanemad omavahel läbi saavad, loob koduse emotsionaalse õhustiku. See on kas soe ja hooliv või külm ja vaenulik. Emotsionaalne õhustik hõlmab kõike, mis kodus toimub, andes pereelule kas rõõmu ja õnne või allasurutuse ja kurbuse aura. See mängib märkimisväärset rolli selles, kas laps võtab omaks või hülgab oma vanemate religiooni ja väärtused.

Kontroll

Kontroll kirjeldab, kes vastutab – vanemad või lapsed. Kontroll võib varieeruda nõudlikust, käskivast, kõrge kontrolliga lastekasvatusest kuni vähenõudliku, madala kontrolliga kõikelubavaks kasvatuseks. Kontroll mängib rolli ka vanemate religiooni ja väärtuste heakskiitmisel või hülgamisel.

Tugeva kontrolliga lapsevanem

Suunavad ja nõudlikud vanemad kehtestavad oma laste käitumisele piiranguid, selgitades piire ja vastates kõikidele küsimustele, mis lastel on. Vanemad hoiavad kehtestatud piiridest püsivalt kinni. Nad õpetavad oma lapsi eakohaseid otsuseid tegema ning nende lapsed omandavad väärtuslikke kogemusi otsuste tegemisest. Kuigi vanemad on järjekindlad ja õpetavad selgeks pere väärtused, on nad mõistvad ega eelda, et nende lapsed oleksid perfektsed!

Enesekontroll toimib kahes suunas – vanemad peavad ka ennast kontrollima. Kui nad ei suuda keerulises olukorras rahulikuks jääda, siis nad lihtsalt ütlevad: „Me räägime sellest hiljem.” Seejärel minnakse palvetama, et oleks rahulikku meelt ja tarkust.

Kes juhivad peres? Vanemad.

Nõrga kontrolliga lapsevanem

Järeleandlikud, vähenõudlikud lapsevanemad ei arva, et nende lapsed vajavad piiranguid ja juhendamist. „Laps peab saama väljendada oma soove,” on nende lemmiklause. Üldiselt on igasugune käitumine OK. Piirangute seadmisega, mida püütakse luua, ollakse tavaliselt ebajärjekindlad. Leibkonnal on vähe reegleid ja üldiselt ajakavast kinni ei peeta. Magamamineku- ja söögiaeg on siis, kui lapsed tahavad. Vanemad teevad üksnes nõrku või ettearvamatuid katseid õpetada oma lapsele enesekontrolli, otsuste tegemist või planeerimisoskust.

Kes juhivad peres? Lapsed.

Lapsekasvatuse stiil

Kasvatuse stiilid saab jagada neljaks: autoriteetne-kommunikatiivne, autoritaarne, lubav-järeleandlik, ükskõikne-hoolimatu. Iga stiili on kirjeldatud kvaliteedi ja toetuse ning kontrolli tasakaalu põhjal vanema-lapse suhtes. Alustame parimast.

Autoriteetne-kommunikatiivne lapsevanem

Autoriteetsed ja kommunikatiivsed lapsevanemad järgivad Jumala eeskuju lastekasvatuses: tingimusteta armastus ja arm, selged juhised moraalsete väärtuste ja käitumise osas, vajadusel kasutatakse distsiplinaarseid meetmeid. Autoriteetsel-kommunikatiivsel lapsevanemal on soojad suhted oma lastega ja ta arvestab ja paneb tähele lapse vajadusi. Vanemad on püsivad, kannatlikud, armastavad ja mõistlikud. Nad õpetavad oma lapsi arutlema ja otsuseid tegema.

Nii vanemate kui ka laste õigustest peetakse kinni. John, mitme koguduse pastor, selgitas oma lastele, miks tema kõikide koguduste liikmed soovivad näha kogu nende peret just oma kirikus. Laste jaoks on oluline, et nad aeg-ajalt käiksid isaga kõikides kogudustes kaasas. Enamuse ajast saavad nad olla „oma kirikus”, sest lapsed vajavad kuuluvustunnet ja nad tahavad olla oma sõpradega.

Reeglid on püsivad, seega lapsed teavad, kus on piirid. Kui tuleb karistada, on see põhjendatud ja laps saab sellest aru. Lastelt ei eeldata „täiuslikkust”. Lastel on valikuvõimalused ja neid julgustatakse olema sõltumatud ja individuaalsed.

Autoriteetsed ja kommunikatiivsed lapsevanemad on huvitatud ja elavad kaasa oma laste tegemistele. Nad teavad oma laste asukohta, tegevusi ja sõpru, kui nad on kodust eemal, ning hoiavad end koolis toimuvaga kursis. Vanemad ja lapsed vestlevad iga päev. Lapsed teavad, et nende vanemad kuulavad neid, võtavad arvesse ja väärtustavad nende arvamusi.

Lapsed on oma vanemate külge liimitud. Nende moraalne areng tugevneb ja muutub kindlamaks. Nad on kindlad, sõbralikud, rõõmsameelsed ja koostöövalmid ning austavad ennast ja neil on positiivne enesehinnang. Tavaliselt on nad akadeemiliselt edukad ja nad on orienteeritud saavutustele ja edukusele. Vastutustundlikud ja sõltumatud, sageli ilmnevad neil juhtimisoskused.

Sageli otsustavad nad valida väärtused ja religiooni, milles nad üles kasvasid. Tugev ja arukas südametunnistus võimaldab neil üldiselt olla tugev, et vastu seista eakaaslaste survele, ja teha seda, mida nad teavad õige olevat. Nende Jumal on täiuslik segu halastusest ja õiglusest. Ta on Jumal, kes jätkuvalt armastab neid ja juhib neid endale lähemale. 

Autoritaarne lapsevanem

Autoritaarsed lapsevanemad on täiskasvanu-kesksed, võimu kehtestavad, nõudlikud ja kontrollivad, nad on ükskõiksed ega suhtle lastega. Nad kipuvad liiga palju lootma jõu ja füüsilise karistuse efektiivsusele. Kommunikatsioon vanemate ja laste vahel on tavaliselt ühesuunaline – vanemad lastele. Lastelt oodatakse kuuletumist käskudele ilma neid kahtluse alla seadmata. Vanemad selgitavad harva oma käskude põhjuseid ega luba lastel ise otsuseid teha. Nad ei õpeta neile otsuste tegemist. Lapsed kogevad vähe armastavat tuge.

Kahjuks on autoritaarne stiil üsna tavaline stiil konservatiivse religiooniga peredes, kes õigustavad oma tegevust, varjudes Jumala autoritaarse eksiarvamuse taha. Käsu andmine on kiirem kui selgitamine, õpetamine ja dialoogi pidamine lastega. Kui elu on liiga kiire, on lihtne muutuda enesekeskseks ja elada frustratsiooni välja pere peal.

Autoritaarsetes peredes kasvavad lapsed reageerivad tavaliselt kahel moel: nad kas mässavad oma vanemate väärtuste vastu ja lahkuvad kodust nii kiiresti kui võimalik või tulevad neist tahtetud, kõhklevad inimesed, kes on võimetud vastu võtma moraalselt keerulisi otsuseid. Neil ei ole tugevat südametunnistust ja nad kalduvad omaks võtma negatiivseid väärtusi või püüavad nad olla „perfektsed”, lootes ära teenida Jumala poolehoiu oma heade tegude abil. Nende Jumal keskendub õiglusele. Halastus ja arm ei mahu sellele pildile.

Leebe lapsevanem

Leebetel ja järeleandlikel lapse­vanematel on soojad suhted oma lastega ja nad on väga huvitatud nende tegemistest, kuid nad on liiga tundlikud oma laste vajaduste suhtes. Nad on oma laste sõbrad, mitte vanemad, nii arendavad lapsed oma väärtusi ilma vanemate juhendamiseta. Kuna lapsed tavaliselt võivad teha, mida ja millal tahavad, kasvavad nad impulsiivseteks ja enesekeskseteks.

Nad pole õppinud enesekontrolli, seega on nende moraalsus ja südametunnistuse areng nõrk. Neil on keeruline tulla toime probleemidega ja tulla välja karmidest olukordadest. Nad eelistavad teha „omi asju”. Nende Jumal on vastuvõtlik, armastav Jumal, kes otsib uut lahendust, kui inimene käitub halvasti.

Ükskõikne ja hoolimatu lapsevanem

Ükskõiksed ja hoolimatud lapsevanemad ei püüa oma lapsi suunata ja peamiselt ignoreerivad neid. Nad võivad olla füüsiliselt kuritahtlikud oma laste suhtes ja ei pruugi täita nende füüsilisi vajadusi. Teised vanemad võivad hoolitseda küll laste füüsiliste vajaduste eest, kuid on liiga hõivatud või ükskõiksed, et siduda end lastega emotsionaalselt ja juhendada neid.

Hõivatud peredel, kus kaks professionaali teevad karjääri, on lihtne sellisesse stiili langeda. Sageli antakse lastele ülemäära palju vabadust ja järelvalveta olekut (enneaegne autonoomia). Hiljutised uuringud näitavad, et selliste perede lastel, eriti kui puudub kontakt isa-noore vahel, on suurem risk hakata uimasteid tarvitama, seksuaalsele riskikäitumisele, kuritegevusele või muude probleemsete käitumiste küüsi langeda.

Ükskõiksete ja hoolimatute vanemate lapsed tõenäoliselt aktsepteerivad ühiskonna negatiivseid väärtusi, sest nende moraalne ja vaimne tase on nõrk. Neist kipuvad saama kurjategijad ja sageli on neil sügavad emotsionaalsed probleemid, mis on seotud sellega, et nad tunnevad end hooletusse jäetuna. Nende Jumal on kauge universumi valitseja, kes tõepoolest ei hooli, mis maa peal toimub.

Edukas kasvatuse stiil

Mis on siis eduka lapsevanema saladus? Väljenda maksimaalselt armastust, mis on õiges tasakaalus vabaduse ja kontrolliga. Autoriteetne-kommunikatiivne lapsekasvatuse mudel meenutab kõige rohkem Jumala lapsekasvatuse stiili ja on kõige edukam, nagu aastakümneid kestnud teadustööd näitavad.

Kas autoriteetne lapsekasvatus annab samasuguseid tulemusi erinevates kultuurides? Igas etniliselt uuritud grupis oli autoriteetsel ja juhendaval kasvatusstiilil positiivne mõju. Reageerimine ja emotsionaalne lähedus on kultuurile omased komponendid. Lapsed mõistavad, kuidas nende kultuuris väljendatakse lähedust. „Sõltumata sellest, kuidas konkreetne kultuurigrupp määratleb ja väljendab reageerimisvõimet, on autoriteetse mudeli eeldus see, et lapsed tunnevad, et nad on armastatud, austatud ja kindlasti juhendatud kuni täiskasvanuks saamiseni.”

Stiil, mida vanemad laste kasvatamisel kasutavad, mõjutab inimesi kogu elu. Isegi keskealised ja vanemad inimesed meenutavad oma autoriteetseid vanemaid positiivsete juhendajatena.

Lapsevanemaks olemine on õpitud käitumine – me kaldume kasvatama oma lapsi nii, nagu meid kasvatati. Hea uudis on see, et Jumala abiga võime kasvatusstiili muuta. Paljud pered, keda mina tean, on elavaks tõendiks sellest, et muutus on võimalik. Autoriteetse-kommunikatiivse lapsekasvatuse tulemused on paremad kui ühegi teise omad, seega see väärib pingutamist. Kaalul on sinu laste ja lastelaste tulevik.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat