Intervjuu Salme Siimiskeriga

Avaldatud 8.11.2014, autor Maarit Kiviselg, allikas Meie Aeg

Pärnu kogudus teab sind kui ravimtaimeteadlast, endist proviisorit ja nõuandjat ükskõik millisel tervisega seotud teemal, kuid millise tegevuse eest täpsemalt tunnustas sind Pärnu linn?

Olen linnarahvale tervisekoosolekuid läbi viinud juba alates 1988. aastast. Alguses toimusid koosolekud polikliiniku saalis, hiljem oli saal hõivatud õdede kooli tegevusega ning otsustati „kolida“ adventkiriku ruumidesse. Tervisehuvilist linnarahvast on käinud nendel koosolemistel aastate jooksul kolmekümne ringis. Reklaami ei ole kunagi tehtud, info on levinud n-ö suust suhu.

Peale selle olen korraldanud ravimtaimede näitusi nii Pärnu Loodusmajas kui ka varasematel aastatel Pärnu Aiandus- ja Mesindusseltsi ruumides. Sealne näitus koosnes põhiliselt käsitööst, siiski paluti minult alati lisaks ka ravimtaimede väljapanekut, kuna üks osa huvilistest tuli just seda vaatama. 

Seitsmekümnendatel, kui misjonitööd veel avalikult teha ei tohtinud, viisin ühe suve jooksul kirikus läbi terve terviseteenistuste seeria, kus oli alati koht ka vaimukikel teemadel. Kiriku uksed olid loomulikult avatud kõigile. 

Kuigi mõned tervisekoosolekutel käijad uurisid ääri-veeri minu tööde ja tegemiste kohta, tuli teenetemärk mulle suure ja positiivse üllatusena. 

Milliseid ameteid oled elu jooksul pidanud? Millega tegeled praegu?

Minu põhiliseks ametiks on olnud apteekriamet. See on lähedalt seotud bioloogia ja ravimtaimedega. Mulle tundus, et apteekrina töötades saab ka hingamispäevi kergemini vabaks kui mõnd teist ametit pidades. Nõukogude ajal oli isegi ülikoolis õppimine suureks väljakutseks. Palju oli neid kristlasi, kes religioossete vaadete pärast koolist lihtsalt välja heideti. Samuti oli väga raske leida töökohta, kus hingamispäevapidamisega probleeme ei tekiks.

Mul on aga hingamispäevaga seotud palju julgustavaid kogemusi. Mõnikord tundus olukord täiesti väljapääsmatuna, kuid kohe tuli ka lahendus. Olen töötanud üksinda väikeses Surju apteegis, kus polnud kedagi hingamispäeval asendama panna. Üsna pea pärast tööle asumist tehti mulle ettepanek laupäevaks apteek üldse kinni panna ja töötada paar tundi hoopis pühapäeval. Teises töökohas aktsepteeriti minu tingimust laupäeval mitte töötada, kuid juhtus nii, et kontrollid pidid tulema just laupäeval. Kui aga nädalalõpp hakkas kätte jõudma, helistati peavalitsusest ja keelati igasugune laupäevane töö ära. Sellist Jumala abi ja ligiolekut olen alati, igas olukorras tundnud.

Lühiajaliselt olen töötanud ka terviseõpetuse õpetajana Pärnu Koidula Gümnaasiumis. Õpetasin lõpuklassi. Nii mõnigi kord arenes vestlus koolinoortega igapäevastelt koolitöödelt nii vaimsetele kui ka vaimulikele teemadele.

Küsisid, millega tegelen praegu? Olen kolmeteistkümnekordne tädi, kolmekümnekordne vanatädi ja viiekordne vanavanatädi. Olen kõigi nende laste kasvatamisest osa võtnud ja võtan siiani. Olen aidanud neid koolitöödes ja loomulikult olen püüdnud kõigisse neisse istutada armastust Looja loomingu vastu. Tore on tõdeda, et mu kõige väiksemad sugulased oskasid juba 2–3-aastaselt seletada, milline vahe on kuuse- ja männiokastel. Pisut vanemad lapsed jälle lausa viitsivad ja tahavad, erinevalt oma eakaaslastest, ravimtaimi korjata.

Oled väga hea suhtleja ja nagu eelpool mainitud, kasutad alati võimalust inimestele tervisetõdede jagamisele lisaks ka vaimulikke tõdesid jagada. Milline on olnud tagasiside?

Mulle on nii mõnigi kord helistatud ja palutud öelda mõni hea julgustav sõna, kuna kõik ju teavad, et olen kristlane. Isegi minu koolikaaslased, kellega me ikka veel kohtume, soovivad alati kokkusaamisi minu juures korraldada, kuna nende sõnul on siin positiivne atmosfäär. Nad on alati huvitatud ka vaimulikust kirjandusest, mida neile jagan. Samuti soovivad minu tervisekoosolekute külastajad, et tutvustaksin neile meie koguduse uuemaid väljaandeid.

Tsiteerin Pärnu Postimeest: „Huvi taimravi vastu tekkis Siimiskeril juba lapsepõlves, kui ta maal elas ja õdedel-vendadel herbaariumide jaoks taimi koguda aitas. Pere kümnest lapsest viis on õppinud taimeteadusi, sest see lihtsalt meeldis ja oli loomulik – pere elatus köögivilja kasvatusest“ Ma tean, et ka minu vanavanemad tellisid sinu vanematelt talvevarusid ja Siimiskeride porganditest olen nii mõndagi head kuulnud. Räägi sellest köögivilja kasvatamisest täpsemalt.

Minu vanemad ei kasvatanud lihtsalt porgandit-kapsast, neil olid olemas kõik kapsasordid, mitmed hernesordid, maitsetaimed. Nad käisid köögiviljanäitustel ja said diplomeid...

Elasime linna ääres, meie majast edasi laiusid ainult aasad ja põllud. Käisime perega pikkadel jalutuskäikudel, vanemad õpetasid meile taimede nimetusi ja seda, millised neist on meile kasulikud. Teadsime täpselt, kus kasvasid igal aastaajal kõige ilusamad lilled. Meil oli peres palju lapsi ja me käisime neid koos korjamas. Sellest saigi alguse minu huvi looduse ja ravimtaimede vastu. 

Nõukogude ajal söödi tablette palju ja rohud, eriti antibiootikumid olid palju kättesaadavamad kui praegu. Kuidas sulle tundub, kas tänapäeva inimene usaldab jälle rohkem looduslikke ravimeid või otsib abi pigem keemilistest rohtudest?

Tänapäeval on ravimid kallimad kui varem, kuid kindlasti on inimeste teadlikkus rohtude toime kohta kasvanud. Loodusravi vastu on huvi suur, sama suur aga tundub olevat huvi ka müstika vastu. Usutakse, et erinevaid taimi peaks kindlatel päevadel korjama, siis kui nende mõju ja energia on suurem. Ma olen alati selgitanud, et kui Jumal on taimedesse tervistava väe pannud, siis ta on seal alati, iga päev. 

Milliseid ravimteesid soovitaksid tänapäeva kiire elutempoga inimestele tervise ning elukvaliteedi parandamiseks?

Soovitaksin igapäevaseks kasutamiseks kibuvitsamarja- ja mustasõstraleheteed, kuna seal on rohkesti C-vitamiini. Ise hindan väga astelpaju. Teatavasti saab marjadest maitsvat mahla, lehtedest tehakse aga teed, mis on samuti väga tervistav. Astelpaju sisaldab peale vitamiinide veel rohkesti kasulikke mikroelemente ja mineraale, selle tarvitamine annab inimesele palju energiat. Olen soovitanud astelpajumahla juua näiteks kaugsõiduautojuhtidel, kuna nende töös on vaja pikalt ärkvel olla. 

Kasulik ravimtaim on veel varemerohi. Selle juurtest võib teha teed, mida on hea juua mitmesuguste vaevuste puhul, aga eriti heaks lihasvalude ja lihaspingete ravijaks on varemerohu lehed, millest saab teha alkoholitõmmist ja sellega valutavaid lihaseid määrida. Tulemused on garanteeritud. 

Mida sooviksid lõpetuseks Meie Aja lugejale öelda?

Seda, mille üle rõõmu tunda, on elus palju rohkem, kui seda, mille üle nuriseda. Tervislikud eluviisid, positiivne ellusuhtumine ja usaldus Jumala vastu, need on kõige tähtsamad. 

Salmega vestles Maarit Kiviselg

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat