Meil algas eile kevadvaheaeg. Mis tähendas seda, et ma olin õhtul siruli voodis - pärast seda, kui ma olin pika ja põhjaliku uinaku ette võtnud ja Ed Nortoni filmi vaadanud ja poistega Stagsis teed joomas käinud ja oma küüned punaseks värvinud - ega suutnud ära imestada, et ma olen päriselt elus ja ühes tükis ja täiemõistuslik. Ühemõistuslik. Olin selle eest südamest ja meeleliigutuseni tänulik. Viimaste nädalate kadalipp oli suhteliselt ränk, aga veel kord - ma jäin ellu. Eile hommikul sai viimane kreeka keele loeng antud (oleme oma tõlkimise järjega 1. Johannese epistli teises peatükis) ja enne lõunat mu enese 4000-sõnane essee ära saadet (rubbish!), lisaks sai mineval reedel Church Admin ...
[...]
Loe edasi blogist
In English