Adventistid ja alkohol

Avaldatud 14.5.2012, allikas Meie Aeg

"Millal muudavad seitsmenda päeva adventistid oma seisukohta alkoholi joomise suhtes?”

See küsimus esitati mulle hiljutisel reisil, kui mul oli eesõigus rääkida alkoholiteemalisel sümpoosionil, mis järgnes ühele adventkoguduse tervisekonverentsile. Ma olin sõnatu!

Kuhjaga on avaldatud uurimusi, nagu oleks alkoholi tarvitamine hea südame tööle ja paljud inimesed vaatavad nüüd koguduse poole, küsides, millal muudab see oma seisukohta täieliku karskuse suhtes. Ent lihtne vastus on, et seitsmenda päeva adventistide kogudus ei saa oma põhimõtet muuta, kuna küsimus ei ole vaid füüsilises tervises. Seega, kuidas peaksid oma usku praktiseerivad ja tervisest hoolivad adventistid sellele vastama?

Arstina mõistan dilemmat ja otsin selles küsimuses selgust, et aidata inimestel langetada informeeritud ja tõenduspõhine ning mis veelgi olulisem, mõistlik otsus.

Me peaksime vältima kõike kahjulikku, kaasa arvatud ja ehk eriti neid asju, mis ähmastavad meie meeli ja võivad nõrgestada meie tundlikkust Püha Vaimu hääle suhtes, ohustades nii meie suhet Issanda Jeesuse Kristusega. Kuigi alkoholi tarvitamisega kaasneb palju olulisi terviseriske, on peamine põhjus karskuseks vaimulik ja moraalne.

Alkoholi tarvitamine ja ülemaailmne tervis

Alkoholi tarvitamine erineb riigiti väga palju ja sõltub kultuuritraditsioonidest. Esineb lahknevusi ka majanduse arengu pinnalt. Alkoholi, nagu ka tubakat, eksporditakse arenguriikidesse, mis lisab niigi halvale terviseolukorrale suure koorma. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt 2011. aasta veebruaris Genevas avaldatud “Global Status Report on Alcohol and Health” põhjal1:

-- sureb igal aastal 2,5 miljonit inimest alkoholist tingitud põhjuste tõttu;

-- on 55% täiskasvanutest seda tarvitanud;

-- on 4% kõigist surmadest seotud alkoholiga: vigastuste, vähi, südame veresoonkonna haiguste ja maksatsirroosi tõttu;

-- on üle maailma 6,2% kõigist meeste surmadest seotud alkoholiga, naiste seas on see näitaja 1,1%;

-- sureb üks viiest mehest Venemaal ja selle naaberriikides alkoholiga seotud põhjustel.

Alkoholi tarvitamise muster muutub, nagu eelnevalt mainitud. WHO poolt 2001–2005 avaldatud arvud näitavad2, et üle maailma joodi iga 15-aastase ja vanema inimese kohta ära 6,13 liitrit puhast alkoholi. See number oli stabiilne Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Vahemere idakaldal ja Vaikse ookeani läänepoolsetel aladel; Aafrikas ja Kagu-Aasias on märgata tõusvat trendi. Terviseriskid on kõrgemad, kui alkoholi juuakse suurtes kogustes; teisisõnu, kui inimesed joovad, et jääda purju. Ohjeldamatu joomine võib maailma erinevais paigus olla määratletud erinevalt: Ameerika Ühendriikides on see viis alkoholiühikut mehe ja enam kui neli alkoholiühikut naise kohta; Austraalias enam kui neli ühikut õhtus (varemalt enam kui seitse ühikut mehe ja viis ühikut naise kohta). Ohjeldamatu joomine on kasvanud paljudes maailma kohtades, peamiselt noorte seas, kuid see mõjutab kõiki eagruppe.3

Hiljutine raamat uurimuste ja avaliku poliitika kohta sedastab, et „alkohol on paljude terviseseisundite ja sotsiaalsete probleemide riskifaktor. Selle arvele võib panna 4% ülemaailmsetest surmadest ja 6% kõigist haigustest, mis asetab alkoholi tubakaga samale pulgale, mis omakorda põhjustab maailmas kõige enam surmasid ja haiguseid.”4

Alkohol ei ole tavaline toode ja on ohtlik.

Sõltuvuse riskid

Alkohol on tuntud sõltuvusaine. Alkohoolikuks (eufemistlikult „probleemne jooja”) muutumise tundlikkus sõltub mitmest mõjurist. Võimalus, et elu jooksul kujuneb välja alkoholism, on 13% (13 inimest sajast, kes joovad alkoholi). Kui inimesel on esimese järgu sugulane (isa, ema, onu, tädi, vanavanem), kes on kannatanud alkoholisõltuvuse käes, siis see tõenäosus kahekordistub. Kui alkoholiga katsetamine algab enne 14. eluaastat, tõuseb sõltuvuse protsent neljakümneni või veelgi enam.5 See näitab, et alkoholi suhtes on lapsi vaja harida juba varakult ning noortega on vaja edendada suhteid ning kokkupuutepunkte. Sotsiaalne toetus arendab vastupanu, andes noortele jõu tulla toime raskete otsustega ja valikutega vaatamata eakaaslaste survele. Lisakaitse ja väga tähtis kaitsekiht nii noorte kui vanade jaoks on väärtushinnangute olemasolu, nagu Piibli põhimõtted ja Päästjaga käimine.

Alkohol ja vähk

Vähk on globaalselt üks juhtivaid surmapõhjuseid. Huvitav näide alkoholi tarvitamise ja vähi seostest on pärit Euroopa Liidust, kus vähk on teine surmapõhjustaja ja igal aastal diagnoositakse vähk 2,5 miljonil inimesel. On hinnatud, et 10% kõigist vähijuhtumitest meestel ja 3% naistel võib olla otseselt seotud alkoholi joomisega. 30% kõigist vähijuhtumitest selles regioonis võiksid tervisliku eluviisiga olla ennetatavad. 2010. aasta Eurobaromeetri raportis on välja toodud, et igast viiest inimesest üks ei usu, et alkoholi ja vähi vahel on seos; üks igast kümnest on fakti suhtes, et alkoholi joomine võib põhjustada vähki, täiesti ükskõikne.6 Kahjuks ei säästa ükskõiksus meid tagajärgedest.

On jõulisi tõendeid, mis seostavad alkoholi naiste rinnavähi ning meeste ja naiste käärsoolevähiga. Need tulemused on kokku võetud Maailma Vähiuuringute Fondi (World Cancer Research Fund) ulatuslikes raportites aastatel 2007 ja 2011.7

Need ja paljud teised teaduslikud uuringud rõhutavad tugevalt mõtet, et ei ole olemas turvalist annust alkoholi, mida võiks soovitada ja samas vältida selle vähkitekitavat toimet. See asetab õigesse perspektiivi igasugused soovitused, et alkoholi võiks kasutada tervise heaks, isegi südame suhtes, kuna kõrvaltoimed on tegelikud ja ohtlikud.

Alkohol ja ühiskond

On teada, et alkoholi tarvitamine on seotud (tihti otsese põhjustajana) igasuguste õnnetustega: surmadega lõppenud liiklusõnnetused, koduvägivald, tapmised, vägistamised ja teised kriminaalkuriteod. 2010. aastal avaldasid professor David Nutt ja tema kaasuurijad prestii˛ses meditsiiniajakirjas Lancet analüüsi, näidates, et Ühendkuningriigis on alkohol ohtlikum kui heroiin ja kokaiin. Teadlased keskendusid efektidele, mida narkootikumid põhjustasid mitte üksnes tarvitajale endale, vaid ka teistele (perekond, kogukond ja ühiskond). Heroiin, kokaiin ja metamfetamiin on kõige ohtlikumad narkootikumid üksikisikule.8

Alkohol on maailmas ka number üks põhjuseid ennetatavate vaimsete hälvete osas. Seda seetõttu, et alkohol läbib platsenta ja tekitab kahju sündimata lapse arenevale ajule. Jällegi: ei ole olemas turvalist kogust alkoholi, mida võiks raseduse ajal juua.9

Alkohol ja südame tervis

Viimase 30 aasta jooksul on alkoholi reklaamitud kui „südamele kasulikku” ainet, mis kaitseb südameveresoonkonna haiguste eest. Sel teemal on palju kirjutatud populaarteaduslikus kirjanduses. Kõik teaduslikud uurimused on retrospektiivsed analüüsid, mis muudab need aineks, mida nimetatakse ka „segajateks”. Segajad on faktorid, mis muudavad andmete tõlgendamisel saadud tulemuste analüüsimise keerulisemaks ja seega võidakse jõuda vigaste järeldusteni. Naimi ja teised järeldasid 2005. aastal, et mõõduka joomise puhul ilmneva kasulikkuse mõni või kõik efektid võivad olla põhjustatud neist segajatest.10 Teised uurimused on selle järelduse uurimist jätkanud ja leidnud, et mittejoojatel, kes erinevates uurimustes osalesid, on rohkem riskifaktoreid südamehaiguste suhtes, nad on vähem haritud, neil oli väiksem ligipääs tervishoiule ning tervisekindlustusele ning nad olid vaesematest sotsiaalmajanduslikest gruppidest. Mõnes uurimuses võeti mittejoojate gruppi ka need, kes olid sellele eelnenud ajal joonud ja loobunud alkoholist tervise tõttu.11 Hiljutine dr Boris Hanseli uurimus lisab sellele vaatele kaalu: mõõdukate joojate südame hea seisukord ei tulene sellest, et alkoholil oleks hea mõju, vaid nende keskmine tervislik olukord ja eluviis teistes käitumistes, nagu sport ja toit, on parem kui mittejoojatel.12

Seega, võttes arvesse alkoholi tarvitamisega seotud märkimisväärseid terviseriske, ei ole loogiline reklaamida selle joomist hea tervise saavutamiseks, eriti kui on olemas tõestatud ja turvaline kaitse südamehaiguste vastu: igapäevane sportimine ja tervislik toit.

Järeldus

Mõnikord me traalime visalt haidest kubisevates vetes, kus on kindlaid tõendeid alkoholi ohtlikkuse kohta, ent me otsime ühe sardiini väärtuses positiivseid, tervislikke tõendeid, mis räägiksid alkoholi tarvitamise kasuks. Selle asemel on meid õnnistatud plaaniga, mis pakub alkoholiga paratamatult kaasnevate probleemide eest kaitset: harjutused, puhkus, tervislik toitumine, värske õhk ja päikesepaiste, puhas vesi (meie sees ja meie selle sees), Jumala usaldamine, sotsiaalne tugisüsteem, hea annus optimismi ja muidugi karskus, mis oma olemuselt julgustab meid loobuma kõigest kahjulikust ja kasutama targalt seda, mis on tervislik ja hea. Kui me elame oma armulise Jeesuse Kristuse väes, on karskus alus Vaimuga täidetud kogemusele, mida kaunistab elu, mis on vaba alkoholist ning selle halbadest saatjatest.

Kas inimesed, kes praegu ei joo alkoholi, peaksid hakkama jooma? Toetudes tõenditele – kindlasti mitte! Kas need, kes praegu joovad, peaksid loobuma? Toetudes samadele tõenditele – ühehäälselt jah!

„Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!” (1Kr 6:20)

Kellele me kuulume?

Peter N. Landles on kardioloog, Peakonverentsi tervisteenistuse asedirektor.

Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann


1 www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/en.

2 www.who.int/substance_abuse/publications/global_alcohol_report/msbgsruprofiles.pdf.

3 Ibid.

4 Thomas Babor, Alcohol: No Ordinary Commodity, second edition (New York: Oxford Press, 2010), lk 70.

5 Richard K. Ries, et al., Principles of Addiction Medicine, fourth edition (Philadelphia: Wolters Kluwer, 2009).

6 www.eurocare.org/library/latest_news/alcohol_and_cancer_the_forgotten_link.

7 www.wcrf.org.

8 David Nutt, et al., “Drug Harms in the UK: A Multicriteria Analysis,” The Lancet, Nov. 1, 2010.

9 Alcohol: No Ordinary Commodity, lk 1,393.

10 Timothy S. Naimi, et al., “Cardiovascular Risk Factors and Confounders Among Nondrinking and Moderate-Drinking U.S. Adults,” American Journal of Preventive Medicine, 28, no. 4 (2005) lk 369.

11 Kaye Middleton Fillmore, et al., “Moderate Alcohol Use and Reduced Mortality Risk: Systematic Error in Prospective Studies and New Hypotheses,” Addiction Research and Theory.

12 Boris Hansel, et al., “Relationship Between Alcohol Intake, Health and Social Studies, and Cardiovascular Risk Factors in the Urban Paris-Ile-De-France Cohort,” European Journal of Clinical Nutrition 64:561-568.

 

Jaga Facebookis
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat