David Nõmmik: Uusaastatervitus

Avaldatud 1.1.2012, autor David Nõmmik

Hea lugeja! Alles see oli, kui kirjutasin uusaastatervituse nüüd juba seljataha jäänud aastale, kuid nüüd avastad, et aastanumber on jälle muutunud ja läheb veidi aega, et harjuda uue aastaarvuga, mis on 2012.

Nüüd, vaadates tagasi möödunud  “euroaastale” ja mõeldes erinevatele asjaoludele, olgu see siis euroala kriis, poliitiline ebastabiilsus Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas või põuad, erinevad looduskatastroofid, toiduainete kõrged hinnad, rahutused (ja seda nimekirja on võimalik jätkata lõpmatuseni), siis mida tunned kõige selle suhtes? Kas kartus euro püsimajäämise pärast on ka sind puudutanud? Kas eurotsooni pinged ja finantskõikumised on kuidagi ka sind mõjutanud? Või küsiks ehk sellise küsimuse: “Kas kõik läks nii, nagu sa olid planeerinud ja oodanud?”.

Vahel uudiseid lugedes mõtlen Piibli kirjakohale, kus on kirjutatud: “Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses ...” (Lk 21:24)

Kas need sündmused, mis toimuvad maailmas ja meie riigis, teevad sind murelikuks? Kus on lahendus?

Luuka evangeeliumist me loeme:” Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!”, ja veel on lisatud: “… kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal!” (Lk 21:28,31)

Jeesus Kristus peaks olema meie igatsus ja lootus, sest ainult Tema võib pakkuda tõelist rahu ja rõõmu. Ja kui olukorrad muutuvad liiga raskeks ja kahtlused vallutavad südame, siis mõtle Tema peale, Tema imelisele lunastusplaanile, mis kulmineerub Tema teise tulekuga ja uue maa loomisega.

Samas me teame, et tihti me käitume nagu kaks meest, kes olid teel Emmause poole. (Lk 24.13–35) Nad ütlesid: “Meie aga lootsime, et tema (Jeesus) ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab…” Selles lauses on kurbust, pettumust, masendust, segadust, arusaamatust.

See tähendab, et nad olid pettunud, sest tundus, et tegelikkus ei vastanud nende ootustele. Nende elus toimus tõsine kriis, sest Isik, kellesse nad uskusid, osutus, nende arvates, kellekski teiseks!  Kurb, kui inimene kaotab usalduse Jumalasse ja hakkab kahtlema ning enamasti tulevad kahtlused raskustes ja kriisiolukordades.

Olen avastanud, et tihti loob inimene Jumalast endale kujutluspildi, mis vastab selle kujutluspildi looja enda soovidele ja vajadustele. Ajalooliste isikute kujutamine vastavalt kujutlusvõimele ei ole taunitav, kuid Jeesus on enamat kui ainult ajalooline – Ta on seotud inimkonna tulevikuga. Ja kui nüüd tulevikus miski, mis sellest kujutluspildist erineb, toimub või jääb toimumata, ähvardab inimest pettumus Jeesuse suhtes. Ent ei pettuta ju Jeesuses, vaid enda kujutluspildis.
Reeglina oleme kalduvad nägema teistes seda, millised ise oleme. Me ei suuda näha teisi sellistena, nagu nad tegelikult on; meie oma isiksus moonutab pilti. Me näeme teisi läbi oma iseloomu prillide. Selliselt võivad erinevad inimesed anda ühest ja samast isikust väga erineva pildi, sest nad näevad teda erinevalt. Aga Pühakiri ütleb lootuse kohta, et "me näeme siis Teda nagu Tema on". (1Jh 3:2) Näha Teda nagu Tema on eeldab Tema sarnaseks olemist!
Sellel aastal võime lugeda hommikvalveraamatust pealkirjaga “Pilk ülespoole” sõnu, mis julgustavad meid vaatama Jeesusele, meie lootuse allikale ja nagu apostel Paulus kirjutas: “Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal meie Isa, kes on meid armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse, julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas.” (2Ts 2:16,17)

Lootus hoiab meid elus. See ei ole meie jaoks vähem oluline kui õhk, mida hingame, või vesi, mida joome. Sõjakirjeldustest teame, et sõjavangid, kes kaotasid lootuse, kaotasid ka oma elu. Sotsioloogide hinnangul võtab suur osa  noortest endalt elu depressiooni või lootusetuse tunde pärast.

Järgmisena peaks meid julgustama vahva teo looga seotud õpetus!

Ühel jahedal hiliskevadisel päeval hakkas tigu ronima kirsipuu otsa. Lähedal oleva tamme okstel istuvad varblased viskasid teo kulul nalja. Lõpuks lendas üks neist kirsipuu otsa ja hõikas: “Hei, tigu! Kas sa ei tea, et siin ei ole veel mitte ühtegi kirssi?”
Väike tigu aga ei peatunud. Ta jätkas oma aeglast ronimist ja ühmas vastuseks: “Tean küll. Kuid neid saab olema, kui ma üles välja jõuan!”

Igaühe elus on mingil hetkel koht pettumusel, julgusetusel, depressioonil ja heitumusel, kui meie lootused annavad kokku nulli. Ja isegi kui meie parimad lootused peaks tõeks saama, leiavad haigused, vanadus ja kurbus meid kõiki. Seepärast peab meie peamine lootus elu mõttetuse vastu rajanema igavesel, kõikvõimsal Jumalal, kes kingib meile igavese elu ja ülestõusnud ihu.

Taaveti palve juhatuse, andestuse ja kaitse pärast, saatku meid sellel uuel aastal: “Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad. Issand anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu Pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva”. (Ps 25:2)

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat