Mul kukkus täna üks suur kivi südamelt. Olin nimelt juba eelmise nädala lõpust alates hoogu võtnud, et lõppeks kirjutama asuda.
Noh, book reporte on mul terve hunnik ja siis ka need tõsised esseed (ma endiselt ei ütle, millest ma apokalüptika kursusel kirjutama pean - ma olen alles eitusfaasis), mis tuleb novembriks valmis vehkida. Ja mul oli ikka korralik sabin sees, et ikka võõras keel ja võõrad teemad ja nõnda edasi.
Ühesõnaga, täna hommikupoolikul sain ühe kohustusliku Ilmutusraamatu kommentaariga ühele poole, võtsin julguse kokku ja hakkasin värisevi käsi kirjutama. Pikkus 500 sõna. Haa, mul võttis vist natuke rohkem kui poolteist tundi aega, et ühe jutiga 570 sõnani põrutada.
Loe pikemalt Mervi Kalmuse blogist
In English