Andres Ploompuu: Palavalt Etioopiast!

Avaldatud 29.11.2009, autor Andres Ploompuu

Vähesed vast teavad, et Etioopia kalendris on 13 kuud; et praegu on Etioopias aasta 2002, mis algas septembris; et kui minu jaoks on siin kell 12 päeval, siis nende jaoks on kell 6; kui meie kalendris on täna 20. november, siis nende jaoks on alles midagi 10. novembri paiku. See siin on vaid üks näide, demonstreerimaks teile Etioopia vägagi unikaalset kalendrit, ühte väikest osa sellest täiesti teistsugusest maailmast, mis on mulle siin piisavalt peavalu tekitanud: näiteks üsna tihti pean ka nõutult jälle üle küsima, et kas me kohtume kell 6 Euroopa või Etioopia aja järgi, mille puhul on tegemist 6-tunnise ajavahega!

Milline maa on siis Etioopia? Et mingisugustki ülevaadet anda, lubage mul kasutada juba alguses praktiseeritud metoodit: loetleda kiirelt kõige huvitavam! Etioopia asub Aafrika südames, Etioopias elab üle 80 mijoni inimese, siin on üle 80 etnilise grupi, kes räägivad rohkem kui 80 keelt, enamus rahvastikust elab maal, kusjuures ilma elektri või kraaniveeta; Etioopia asub mägiplatool, mis tähendab, et suur osa inimesi elab umbes 2000 meetri kõrgusel; Etioopiat loetakse üheks vaesemaks riigiks maailmas; umbes pooled etiooplastest on kirjaoskamatud; tüüpiline etiooplane peab eurooplast pururikkaks (kõndivaks pangaks); korralik lõuna koos joogiga maksab restoranis umbes 20 kr; 90% rahvastikust on religioossed; enamus etiooplasi on kristlased; kohalik õigeusukirik väidab, et nende käes on siiani Vana Testamendi Iisraeli seaduselaegas; etiooplased on ääretult ilusad inimesed, pikad, laiaõlgsed, nagu valged eurooplased, ainult teist värvi; Etioopias elavad ühed kõige haruldasemad suguharud kogu Aafrikas; ainult Etioopias süüakse injera’t, etioopaste rahvustoitu, mis meenutab haput pannkooki; siin armastatakse toorest liha süüa; kohalikud ehitavad oma maju punasest savist ja õlgedest, mis mätsitakse puidust karkassile. Kokkuvõtteks: kuigi on pea võimatu kirjeldada lühidalt Etioopia iseärasusi, võib siiski öelda, et olen leidnud kohaliku elulaadi olevat üllatavalt sarnase sellele, kuidas elati ka Piibli aegadel, välja arvatud see, et nüüd on see keskkond segamini teatud modernsete elementidega. Ma saan nüüd väga hästi aru, miks eeslit kangeks peetakse.

Vast see väikene loetelu annab tagasihoidliku ülevaate Etioopia unikaalsusest. Ise tulin aga Etioopiasse paariks kuuks vabatahtlikuna tööle. Olen viibinud selle artikli kirjutamise hetkeks Etioopias viis nädalat ning töötan vabatahtlikuna ühes Sodo nimelises linnas adventperekonnale kuuluvas algkoolis. See kool, kus õpib üle 500 õpilase, on pühendatud Data Sana nimelisele mehele, kes, olles oma haridustöö lõpetanud ning plaanides tööle asuda ainukeses adventistidele kuuluvas ülikoolis Etioopas, oma kodulinnas mässava rahvamassi poolt surnuks peksti. See oli loomulikult šokk paljudele ning koostöös kohalike võimudega ning Data Sana poja eestvedamisel saigi rajatud kool, mis tänaseks kannab nime Data Sana Memorial School.

Olen selles koolis lastele inglise keelt õpetanud ning kokku puutunud sellise vaesusega, mida mina pole oma elu jooksul näinud. Nagu kord varemgi kirjutasin: ainus, millest ei tundu puudus olevat, on kriit. Lastevanematel puuduvad vahendid, et õpilastele õpikuid muretseda ning ka kool pole selleks võimeline. Kooli ainukest arvutit kasutatakse ülekoormatult kõigi õpetajate poolt, kusjuures enamus on sunnitud kõik õppematerjalid käsitsi välja kirjutama. Raamatukogus on raamatuid vaid väikesel riiulil, mida valvatakse äärmise usinusega.

Kõik nähtu ja kogetu on mind omamoodi jahmatanud. Siin Sodo linnas elab umbes 100 000 inimest. Paljudel lastel pole aga võimalik koolis käia. Veelgi rohkematel puudub võimalus edasi õppida, sest hariduse tase pole piisav. Seda kõike kogedes ja nähes leidsime koos Karmen Paltsiga, et me soovime midagi selle kooli heaks ära teha. On tegelikult hämmastav, kui palju on võimalik väikese rahaga siin saavutada ja millist mõju avaldab see kogu kooli tulevikule (algkoolist on plaan luua keskkool).

Ma viibin siin kuni 7. jaanuarini ning oleme Karmeniga võtnud nõuks kuni jõuludeni korjata selle kooli toetamiseks vahendeid, et need veel siin minu juuresolekul ja juhtmisel otstarbekalt ära kasutada, nii et kellelegi ei jääks kahtlust, kuidas abivahendid realiseeritakse. Kui keegi on huvitatud selle väikese projekti toetamisest, et teha üks väikene jõuluheategu, siis võtke ühendust Karmen Paltsiga, või külastage selleks otstarbeks loodud veebilehekülge: etioopia.advent.ee, kus on üleval ka nimekirjad kõigist kooli vajadustest, põhjalikum ülevaade koolist, Sodost ja Etioopiast tervikuna, koos kooli galeriiga. Sellele veebileheküljele postitame ka meie progressi, koos piltidega sellest, kuidas meie abiprojekt edeneb.

Võib-olla mõnele tundub kentsakas, et milleks toetada kedagi kuskil võimatult kaugel Etioopias, millest meie eestlastena ei tea midagi. See oleks justkui võõras mure. Pealegi elame ise üle majanduslangust ja oleme üks vaesemaid Euroopa riike, kuigi ei tahaks seda tunnistada. Kuid tuletagem meelde meie endi tagasihoidlikku algust, kui meie oma taasiseseisvumise üle rõõmustasime. Siis olime meie need, kes välismaalastelt pikisilmi abi ootasime. Siis olid need välismaalased, kes meid riietasid, kes meile koorem koorma järel abi saatsid. Täna oleme me vabad ja iseseisvad ja kordades paremal järjel kui enamus maailma rahvastikust. Siin on üks väikene võimalus teha midagi siinsete laste heaks, et neile kinkida parem tulevik. Ja äkki ühel päeval külastavad teatud etiooplased Eestit ja meenutavad, et meie olime ka nende hulgas, kes neid kõige raskemal tunnil aitasid.

Jaga Facebookis
Lingid
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat