Perelaagri ühes töörühmas arutleti raamatu „Lapse südame juhatamine” teemade üle. Raamatu autor Tedd Tripp kutsub üles vanemaid mõtlema sellele, kuidas luua lapse ja Jumala vahele side, mis kestaks ja mida laps ise saaks edasi arendada. Arutlesime rühmas selle üle, et hea käitumine ja hea süda on kaks ise asja, sest viisakas olla ja hästi käituda peaks suutma igaüks, kuid oma südame andmine Jumalale ja sellest tulenev käitumisviis on midagi muud.
Tedd Tripp kirjutab, et lapsevanemad on Jumalast kutsutud juhtima ja oma kasvatusviisi eest vastutust võtma. Seega on vanemal kohustus mitte ainult lapsele nõu anda ja sõber olla, vaid juhtida ja juhendada. Sellega kaasneb palju suhtlemist, sest lapse südant ei ole võimalik juhendada lühikäskluste või –keeldudega. Autor toob välja ka erinevaid samme suhtlemise parandamiseks, mida oma rühmas ka vaatlesime.
Palju analüüsisime ka küsimust, kuidas lastele Jumalast rääkida: näiteks, kas mainida väikese lapsega rääkides sõna „patt” või kuidas selgitada seda, et Jumal on lapse pahategude pärast kurb, ja kuidas koos lapsega möödalaskmistele andestust palvetada. Raamatu autor julgustab lastele juba varakult rääkima kurjusest ning võitlusest hea ja kurja vahel lapse südame pärast, et laps tajuks: tema ise ei ole halb, Saatan tõukab teda halbadele tegudele, kuid Jumal aitab jääda heale teele, kui Temalt abi palume. Arutelu käigus tekkis mõtteid, kas rääkida nendest teemadest juba väikelastele või olgu vanemad kui ettekujutus Jumalast lastele ja vanemate kaudu saavad lapsed aru, missugune on Jumal.
Kindlasti ei saa väikesed ja ka suuremad lapsed ning meie lastevanematenagi aru paljudest mõtetest ja soovidest, mis Jumalal meile varuks on, ent me kõik õpime ja esitame küsimusi ning leiame neile aja jooksul vastuseid. Raamat „Lapse südame juhatamine” on mõtlemapanev lugemisvara kõigile lapsevanemaile, kes on vaaginud vaimuliku kasvatuse küsimusi.
In English