Tehnika arengu kümme aastat

Avaldatud 9.2.2020, autor Mervi Kalmus, allikas Meie Aeg

Juhtusin lõppenud aasta viimasel nädalal kuulama Vikerraadio tehnikasaadet. Tavaliselt lasen tehnoloogia­maailma uudised ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest ei tunne selle valdkonna vastu suuremat huvi, aga see saade köitis minu tähelepanu küll. Saates vaadati tagasi möödunud aastakümnele ja tuletati meelde, millisel viisil on uus tehnoloogia meie elu muutnud. Päev päeva järel oma tavalist elu elades ei pane ju seda vääramatute muutuste jada tähelegi, aga kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et aru saada – tõepoolest, 2019. aasta lõppedes elan ka mina üksjagu teistmoodi kui 2009. aasta lõpus. 

Saatejuhid tõid välja terve rea praktilisi valdkondi, kus elu on tänu tehnoloogia arengule uue suuna saanud. Kõik mulle meelde ei jäänud, aga mõned siiski. Esimene ja kõige ilmselgem muutus on loomulikult nutitelefonide plahvatuslik levik. Kui paljudel teie hulgast, head lugejad, oli kümme aastat tagasi nuppudeta ja pidevalt Internetti ühendatud telefon taskus? Minul küll ei olnud. Mul oli tollal taskus tavaline nuppudega Nokia, mille ainsateks suhtlusfunktsioonideks olid helistamine ja (tasuliste!) tekstisõnumite saatmine. Neist kahest kasutasin helistamist kordades rohkem ja nii võtsingi telefoni välja vaid siis, kui mul oli tarvidust kellegagi kontakteeruda. Nutitelefoni tulek aga kallutas suhtluse raskuse helistamiselt tekstisõnumitele ja saatejuhtide sõnul on viimaste aastate areng näidanud pildi- ja video­põhise suhtluse kasvu tekstisõnumite arvelt. Ehk lihtsustatult öeldes sai telefonikõnest sõnum ja seejärel pilt. Ma ise olen kuhugi sõnumite rakendusse toppama jäänud, kasutan oma laias maailmas elavate sõpradega suhtlemiseks ohtralt Whatsappi, aga minust põlvkonna jagu nooremad eelistavad pigem visuaalset suhtlust, kas siis Snap­chatis või Facetime’is või mõnes muus sarnases keskkonnas (nende jaoks võib tavaline helistamine tunduda kas kohmakas või ülemäära intiimne). Nii et viis, kuidas me lähedastega suhtleme, on muutunud. Põlvkondadevahelised arusaamised kvaliteetsest suhtlusest erinevad märkimisväärselt ja see on midagi, mida kolme-nelja põlvkonna keskel elavad pereliikmed peavad endale aeg-ajalt meelde tuletama. Suhtlusvajadus on muutumatu, aga selle väljendused muutuvad ajas suuresti. 

Teiseks mainiti selles tehnikasaates üht asjakest, mille peale ma ise ei oleks selles kontekstis tulnudki – Fitbiti. 2013. aastal jõudsid tarbijateni esimesed randmerihmad, millel olev vidin mõõdab samme ja annab teada püstitatud eesmärkideni jõudmisest. Kõige lihtsam tervisekäitumise monitooring on inimestele kättesaadavaks ja lihtsaks tehtud. Kui paljud teie seast oma samme loevad? Kui paljud igapäevaseid sammu-eesmärke püstitavad? Tehnika areng aitab mängulisel viisil soovitud (tervise)käitumist juurutada, mis on järjest enam istuva kontoritöö poole kaldus ühiskonnas väga tänuväärne. Samamoodi võib kasutada äppe, mis tuletavad päevas mitu korda vee joomist meelde või mis arvestavad toidukoguseid ning kaloreid. Väike tehnika-abimees võib aidata samm sammu haaval tervislikuma elustiili poole jõuda. Kas me oskame kõiki neid väikeseid abimehi oma koguduse tervisetöös ära kasutada? Võib-olla oleks aeg ka meil tehnika arengu positiivne pool enda eesmärkide ette rakendada. Võiksime ehk terviseseminaride lõpus tublidele kohalkäijatele Fitbite jagada või julgustada noori oma sõpruskonnaga mõnda füüsilise aktiivsuse rakendust kasutama, kus tekiks mänguline võistlusmoment. Noored emad saaksid oma käruringide pikkust võrrelda ja üleliigse kehakaaluga kimpus olevad inimesed leiaksid ehk kaloriloendajast lisamotivatsiooni. Kõik, mis toetab tervet ja tervislikku elu, tuleks süstemaatiliselt ja julgelt kasutusele võtta!

Loomulikult on tehnika arengul ka oma tumedam pool. Ettevõtte Cambridge Analytica nimi kõlab pärast 2017. aasta USA presidendivalimisi üsna hirmutavalt. Cambridge Analytica oli see, mis monitooris ja analüüsis USAs Facebooki kasutajate käitumist, püüdis selle põhjal inimese isiksusetüüpi kindlaks määrata ja söötis vastavalt sellele Facebooki algoritme kasutades ette poliitilise sisuga teavet, üritades niimoodi inimeste poliitilisi eelistusi mõjutada ja kallutada. Arvamused, kuivõrd see USA presidendivalimiste kampaania ajal õnnestus, lähevad muidugi lahku. On neid eksperte, kes ütlevad, et Facebooki like’idest ja kommentaaridest jääb ikkagi väheseks, et inimese isiksust lahti muukida, teised on seevastu arvamusel, et Cambridge’i ettevõtmine läks kõhedusttekitava eduga korda: presidendiks valiti ju inimene, kellele ei oleks keegi osanud nii suurt edu ennustada. Kindel on igatahes üks – tehnoloogia ja eriti sotsiaalmeedia areng on pööranud inimeste mõjutamise kunstis ka uue lehekülje. Ja kuigi ma ei ole üks neist, kes ärevusest suurte silmadega tulevikku vaataks või igal pool tonti näeks, on sellel suure võitluse ja lõpuaja kontekstis ometi oma tähendus. Moodsa aja ülipeen mõjutamise kunst annab Ilmutusraamatu otsaesisele pitserile kuidagi uue varjundi.

Vikerraadio tehnikasaade lõppes vaatega tulevikku ja spekulatsioonidega isesõitvatest autodest. Ma ei tea, kas julgeksin selle poolt hääletada, et 2029. aasta lõpuks on meiegi tänavad täis iseliikuvaid autosid, aga üht tean ma küll – tehnika areng ei peatu. Meie elu muutub ka alanud kümnendiga tuntavalt ja järgmise dekaadi lõpus sama saadet kuulates on nii mõnestki imevidinast, mis praegu tundub täiesti utoopilisena, saanud tavaline elu osa. Tehnikat ei tasu karta, selle arengut samuti mitte. Aga kuidas ja millistel eesmärkidel me midagi kasutame, millel me laseme oma elu mõjutada, kellel me laseme oma kõrva mingeid sõnumeid sosistada, kuidas me oma päevi ja mõtteid täidame, keda me märkame ja kuidas elame – need on selles peadpööritavas tehnoloogia­maailmas väga tõsised küsimused ja valikud. Ning need on küsimused, mis puudutavad rohkem allikat kui meediume. Kelle häälele me oma elus järgneme? Keda kuulame ja keda usaldame? Kelle poole me valime? Need dilemmad ja valikud jäävad ikka samaks, ükskõik kas meil on taskus kõige uuem iPhone või mitte, kas me loeme oma samme või mitte, kas me elame aktiivset sotsiaalmeedia elu või mitte. Olgu meil tarkust neile küsimustele õigesti vastata… Püha Vaimu abiga. 

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat