Saada eurooplaseks – Trans-Euroopa divisjon 90

Peo õnnestumiseks on tarvis kolme asja: külalised, kook ja hea kõne. Trans-Euroopa divisjoni (TED) juhid leidsid, et neid kõiki on külluslikult, kui 18. mail 90. aastapäeva pidustustel kokku saadi.

Seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse arhiivide juht dr David Trim naasis oma alma mater’isse, Newboldi kolledžisse, et esitada intrigeeriva pealkirjaga loeng: „Saada eurooplaseks: Trans-Euroopa divisjon pärast 90 aastat”.

Mõistmaks pealkirja peab mõistma ajalugu.

1928. aasta augustis said Euroopa adventkoguduse juhid koos üleilmse koguduse juhtidega (pildil) kokku Saksamaal Darmstadtis asunud Marienhöhe seminaris, kokkusaamise eesmärk oli kaardistada Euroopa tulevik. Sel ajal oli üks Euroopa divisjon. Kuid Euroopal oli misjonitöö nägemus ja siit saadeti misjonäre nii kaugetesse paikadesse nagu Aafrika ja Aasia. Oli tugev arusaamine, et misjonitöö edendamiseks peab see ainuke divisjon jagunema.

Mis oli tulemus? 1928. aasta 31. detsembril lakkas Euroopa divisjon olemast ning uuest aastast tulid selle asemele Lõuna-Euroopa divisjon, Kesk-Euroopa divisjon ja Põhja-Euroopa divisjon (NED). Järgnenud 90 aasta jooksul vahetas NED mitu korda nime ja muutunud on ka territooriumid. Divisjon on elanud üle suure majandussurutise, II maailmasõja, külma sõja ning vahetanud kolonialismi iseseisvate rahvusriikide vastu. Nendel aladel on olnud tugev rahvusriikide kasv.

Kõige selle juures on koguduse keskmes olnud alati misjonitöö. NEDi esimesel talvekoosolekul sõnasid toonased divisjoni juhid: „Me anname endid Jumalale, et teha jõupingutusi adventmisjonitöö edasiviimisel kõigile neile miljonitele, kes elavad Põhja-Euroopa divisjoni riikides, kaasa arvatud selle suurtel misjonipõldudel.”
NEDi misjonipõllud olid peamiselt Põhja-Aafrikas, kus Euroopa adventistid olid aastaid toetanud ühe tuhande misjonäri tegevust. Sealne kogudus kasvas jõudsalt ja Euroopa kodukogudus seisis silmitsi uute probleemidega: kasvav ilmalikustumine ja materialism. Kodukoguduses kasv aeglustus, välja arvatud mõnes paigas, näiteks Briti saartel, kus oli suur sisseränne.

Selge on see, et Euroopa adventism, eriti Skandinaavias ja Suurbritannias, on ajalooliselt avaldanud tugevat mõju adventismi levikule maailmas. Tänaseks on see muutunud. Territoriaalsed piirid on muutunud ja nüüd tuntakse seda divisjoni Trans-Euroopa divisjoni nime all ning sel divisjonil ei ole enam väljaspool ennast asuvat misjonipõldu. Täna on fookuses misjonitöö ehitamine Euroopas.

Selle illustreerimiseks märkis Trim, et Euroopa on alati olnud divisjoni nimes, kuid selle varajasil päevil oli misjonitöö keskmes Aafrika ja hiljem Aasia. See kajastus ka nimemuutustes: ühel ajal oli divisjoni nimi Põhja-Euroopa Lääne-Aafrika divisjon, seejärel muutus nimi Trans-Euroopa divisjoniks, kuid säilisid misjonipõllud Lõuna-Sudaanis, Lähis-Idas ja Pakistanis. Seejärel viidi ka need alad divisjoni alt ära. Esimest korda ajaloos oli TED üksnes Euroopa divisjon. Misjonitöö keskmes oli esmajoones Euroopa ja tänapäeval on divisjon silmitsi terve rea probleemidega, mis sel mandril täna valitsevad.

Trim esitles ajalugu koos statistika ja naljadega ning esitas siis küsimuse: „Kas koguduse kasvamine misjonipõldudel tuli evangeeliumitöö arvelt koduriikides?” Pidades seda tänapäeva õppetunniks, küsis ta edasi: „Kas adventismi tõlkimisse Euroopa kultuurikeelde panustati sama palju kui samasse tegevusse Aafrikas?” Trim sõnas, et koguduse organisatsioon ei investeerinud sellesse, et tõlkida ameerikalikke idioome Euroopa konteksti. Osa sellest põhjusest oli arusaamine, et Euroopa on „juba kristlik”.

Lisaks ajaloole keskendus Trim oma loengus misjonitööle. Tema suur küsimus oli: „Kas Euroopa adventistid suudavad kohaneda 21. sajandi muutustega? Kas TED saab olla lihtsalt euroopalik? Kas siinne kogudus õpib õilmitsema ilmalikkuse, ükskõiksuse ja kõigi teda ümbritsevate -ismide keskel?”

Trim arutles, et ehk peaksid Euroopa adventistid suunama oma energia sellele, et vallataks oma divisjoni keelt sama hästi nagu kunagi vallati misjonipõldude keeli – et keskendada oma energia eurooplaseks olemisele.