Eesti liidu isikliku teenistuse ja hingamispäevakooli osakonna juht Mervi Kalmus oli Newboldis peetava palvenädala Week of Spiritual Emphasis 2019 peakõneleja. Palvenädal, mis toimus 16.–23. veebruarini, on Newboldi kolledži ja koguduse pika traditsiooniga ühine ettevõtmine.
Palvenädalat korraldatakse kord semestris, mis tähendab, et aastas on kaks palvenädalat. Selle semestri pealkiri oli „Kohtumised” (Encounters). Palvenädalale, mis on pühendatud vaimulikule kasvule ja mis kaasab nii tudengeid kui ka kohaliku koguduse liikmeid, kutsutakse igal korral üks külaliskõneleja, kes valib ise läbiva teema ning räägib igal õhtul. „Newboldi kolledži ja kiriku koostöös kutsutakse kõneleja terveks nädalaks,” ütles Mervi. „Selle palvenädala ajal ei loeta üheskoos loenguid, vaid on külaliskõneleja ja ühised palvetegevused.”
„Mõtlesin teemat välja pakkudes tuntud piiblitegelastele, kes on oma eluteel Jumalaga kokku saanud. Rääkisin sellest, mis siis saab ja mis juhtub, mida Jumalaga kokkusaamine ja Temaga elamine tähendab,” sõnas Mervi, kes võttis oma jutlustes vaatluse alla Joosepi, Aabrahami ja kuninganna Estri loo Vanast Testamendist ning Maarja ja Eliisabeti, Ristija Johannese, apostel Johannese ja Pauluse loo Uuest Testamendist. Kokku pidi Mervi nädala kestel kümme korda kõnepulti astuma.
Lisaks suurele koormusele nädala peakõnelejana sai Mervi ka palju positiivset tagasisidet. „Ma tulin sealt tagasi hästi suure kuhja emotsioonidega. Esiteks teadmine sellest, et nende inimeste lugu, mis Piiblisse kirja on pandud, kõnetab ka praegu inimesi. Teisel hingamispäeval rääkisin Johannese ja Jeesuse kohtumisest (Ilmutuse 1. ptk), sellest, kuidas kaks vana sõpra kokku said; see oli tohutu emotsionaalse laenguga kokkusaamine, paljudel kuulajatel olid pisarad silmas,” jutustas Mervi ning rõhutas, et teadmine sellest, et Jumala Sõna kõnetab ka 21. sajandil, oli kõige olulisem kinnitus, millega ta tagasi tuli.
Jutlustamise aluseks võttis Mervi lood Piiblist, kuid pikkis kõnedesse ka enda kogemusi. „Ma ei oska teistmoodi jutlustada kui läbi iseenda kogemuse, jagasin enda elu, rõõmu, kurbi kogemusi, leina. Kokkusaamine Jumalaga – ka need lood puudutavad inimesi, kui oleme avatud ja julgeme neid teistega jagada.” Jutluseid ette valmistades mõtles Mervi, kas ja kui palju endast rääkida, ennast avada, kuid sai tagasisidest innustust, et on õigel teel. „Üks teoloogiatudeng kirjutas mulle sõnumi, et see oli talle suureks eeskujuks ja tulevikus püüab ta ka ise ennast jutlustes rohkem avada.” Sellist enese kaudu jutlustamist ja enese avamist kuulajale on Mervi sõnul vaja, kui seda teha alandlikkuse ja aususega.
„Viimasel hingamispäeval, kui kõik teenistused olid läbi ja oli palju suhtlemist, otsisin kirikus oma jalanõusid. Leidsin seda tehes ühest nurgast kaks 13–14-aastast tüdrukut, kes ütlesid, et käisid igal õhtul mind kuulamas. See puudutas mind. Kõikidest asjadest, millega teismelised oleksid võinud oma aega täita, otsustasid nad tulla nädala sees kuus korda välja, et Jumala Sõnast osa saada. Need olid kõnekad kohtumised.”
Newboldi minek ja seal olemine on Mervi jaoks ka tähenduslik, kuna ta on seal aastaid tudengina elanud. „Muidugi on kolledž mulle kui kojuminek. Need inimesed, kes seal on, nii vanad ja nüüd terve hulk uusi tutvusi, rikastavad tohutult minu elu.”