Miks me põeme depressiooni? - Avastades võimalusi taastumiseks

Avaldatud 17.3.2018, allikas Meie Aeg

Me kõik tahame olla õnnelikud ja kogeda rahuldust pakkuvat elu. Füüsiliselt, mentaalselt, sotsiaalselt ja vaimulikult — me soovime, et kõik meie vajadused oleksid kaetud ja midagi ei puuduks. Aga me ei ela täiuslikus maailmas ning kuniks paradiis taastatakse, kannatab Aadama ja Eeva iga järeltulija valu, mis kaasneb katkises maailmas elamisega. Kuigi kogeme õnne ja eneseteostust, tunneb varem või hiljem iga inimene oma elus ka valu, puudust ja rahuldamata vajadusi. Keegi pole selles osas erand.

Õnnelikkuse vastand on meeleheide ja depressioon. Me võime kogeda depressiooni, kui lõhe selle vahel, mis on ja mis peaks olema, muutub suureks. Kui see, milleks meid loodi ja mida vajame, ei vasta sellele, mis meil on ja mida saame. Kui meie hing ja keha on alatoidetud või füüsiliselt, mentaalselt, sotsiaalselt või vaimulikult vigastatud, võime kogeda valulikke tundeid ja tühjust.

Mis on depressioon?

Depressioon on üks laiemalt levinud ja kurnavamaid tänapäeva haigusi. Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on välja toonud, et depressioon on rahvusvaheliselt juhtiv töövõimetuse põhjus ja suurimaid panustajaid globaalsesse haiguskoormusesse. See on nii levinud, et me kohtame seda kindlasti mõne tuttava või lausa enda elus.

Depressiooni alla käib terve rida haigusi, mida iseloomustab rõhutud meeleolu ning huvi ja energia puudus. Depressioon aeglustab mõtlemist, kurnab tundeid ja häirib keha funktsioone, nagu uni ja söögiisu. Erinevat liiki depressioonidel võivad olla erinevad põhjused ja erinev raviskeem.

Naised paistavad kogevat depressiooni tihedamini kui mehed. Ja depressioon on levinum kõrge sissetulekuga riikides. Raha ei kaitse meid valu, tühjuse ja meeleheite eest. Koguni üks inimene viiest kogeb oma elu jooksul kliinilist depressiooni ja palju rohkem inimesi kogeb depressiooni sümptomeid. Kui kellelgi on tulnud kas või korra depressiooniga võidelda, on kõrgendatud risk, et see juhtub uuesti. Seega on oluline aru saada, mis teeb meid deprsessioonile haavatavaks, ja nii palju kui võimalik, sellega arvestada.

Depressioonis aju jääb kinni tugevatesse negatiivsete mõtete ja emotsioonide ringi, kus üks toidab teist, jättes vähe ruumi positiivsetele mõtetele ja emotsioonidele. Negatiivsed mõtted ja emotsioonid võtavad siseelu üle ja tõrjuvad välja optimismi, energia, huvi, rahulduse ja lootuse. See, mis pakub elus tähendust ja rahuldust, hääbub. Depressiivses olekus aju on varmas valima kõike, mis on negatiivne. Kurb nägu, ebaõnnestunud kommentaar, vihm, halb uudis — mis iganes resoneerub kurva meeleoluga, nopitakse üles ja seda võimendatakse.

Depressiooni sümptomid

  • püsiv kurbus, ängistus või tühjusetunne
  • kurnatus ja vähene energia
  • huvi puudus hobide, tegutsemise ja seksi vastu
  • raskused kontsentreerumise, mäletamise ja otsustamisega
  • lootusetuse ja pessimismi tunded
  • raskused magama jäämisega, katkendlik uni, varahommikune unetus või ülemäärane magamine
  • ülesöömine või isupuudus
  • aeglane liikumine või rääkimine
  • pidevad valud, peavalud, krambid või probleemid seedimisega ilma selge füüsilise põhjuseta
  • surma- või enesetapumõtted, enesetapukatsed

Samal ajal on naeratus või lahke tegu, imeline õhtusöök, ilusad lilled, saabuv puhkus või perekondlik kokkusaamine kaotanud oma sära. Kaldumine negatiivse poole muudab depressioonis inimese jaoks raskeks tundmise ja mõtlemise sellest, mis on või võiks olla positiivne. Elu mõte– kõik, mis andis elule värvi, maitse, tähenduse ja sisu – võib paista möödanikuna, mida enam kogeda ei saa.

Haavatavus depressiooni suhtes

Mitmed asjad võivad meid depressiooni suhtes vastuvõtlikuks muuta. Kuigi on palju, mida saame oma tervise edendamiseks teha, on siiski paljud asjad väljaspool meie kontrolli.

Nii nagu saame aru, et füüsilised nõrkused võivad meid kõiki tabada, peame aru saama, et ka vaimsed nõrkused on osaks selles katkisest maailmast. Usk Jumalasse, Jeesuse pääste vastuvõtmine ja Püha Vaimuga täitumine ei pruugi meid päästa vaimsest valust ja kannatustest. Kuid me võime leida lohutust ja lootust teadmises, et me ise ja meie kannatused on tuttavad meie armastavale Loojale.

Geenid, temperament, kahjulikud elukogemused, füüsilised haigused ja ebatervislik elustiil muudavad meid depressioonile vastuvõtlikuks. Nagu paljude füüsiliste haigustega, võib depressioon käia mööda perekondi, osalt geneetilistel põhjustel ja osalt õpitud käitumismustriga, mis on seotud emotsioonide, mõtlemise, käitumise ja suhetega. Inimesed, kes on ängistuses, dogmaatilised, jäigad ja peidavad oma tundeid, võivad kuuluda kõrgendatud riskigruppi.

Traumad, nagu väärkohtlemine, hüljatus, kaotus ja teised negatiivsed elusündmused, eriti varases eas, võivad suurendada haavatavust, muutes meid tundlikumaks näivate ohtude ja pettumuste suhtes. Üksindus, halvad suhted või tähendusrikaste ja sisukate elukogemuste puudumine võivad viia depressiooni sümptomiteni. Seega, selliste probleemide avastamine ja ravi on olulised.

Praegu on toimumas paljulubav läbimurre mõistmaks, kuidas depressioon mõjutab immunoloogilisi häireid, samuti baktereid soolestikus ja mikrobioomis. Depressioon võib esineda isegi mitmete tänapäevaste ravimite kõrvalmõjuna. Seega, kui kellelgi on märgata depressiivseid sümptomeid, tuleb kõiki ravimeid enne kasutamist põhjalikult uurida. Kaua kestev stress põhjustab neurotoksiliste hormoonide tootmist ja võib muuta aju struktuuri. See kõik võib juhtida depressioonini, mõjutades negatiivselt keskendumisvõimet, mälu, õppimist, planeerimist, mõtlemist ja tundeid.

Kui aju on muutunud, võtab tervenemine aega, sest muutuma ei pea mitte ainult meeleolu vaid ka aju, mis meeleolu põhjustab.

Lõpuks, ka elustiil võib depressiooni arengus kui ka depressioonist taastumisel olulist rolli mängida. Üldiselt kõik, mis on hea kehale, on hea ka vaimule ja vastupidi. Me vajame und, täisväärtuslikku toitu, regulaarset füüsilist koormust, päikesepaistet ja puhkust. Need asjad võivad meil aidata elada mitte ainult kauem, vaid ka õnnelikumat elu. Samas kui meie keha ja vaim ei saa seda, mida nad vajavad, või kui me kasutame kahjulikke aineid, nagu alkohol ja narkootikumid, võib kannatada nii meie füüsiline kui ka vaimne tervis. Ja isegi siis, kui me teeme kõik õigesti, võivad mõned teised elu keerdkäigud meid tabada ja depressiooni paisata.

Depressioonist välja murdmine

Negatiivsete mõtete ja tunnete hävitava ringi murdmine, edasi liikumine ning asjakohaste ja vajalike elustiili muudatuste tegemine võib olla raske ülesanne, aga see on seda väärt.

Alati on soovitav abi – välist sisendit – otsida kelleltki, kes suudab katkestada ja lõhkuda neid hävitavaid tunnete ja mõtete mustreid. Selleks võib olla mõni sõber, pere või mõni professionaal. Alati, kui depressiivsed sümptomid avalduvad, tuleb otsida professionaalset abi, et teha läbi põhjalik arstlik läbivaatus, nõustamine või psühhoteraapia. Äärmusliku depressiooni korral võib mõtlemise ja tunnete taastamiseks vaja minna ravimeid ja muid ravimeetodeid.

Lootus keset depressiooni

Paljud kuulsad mehed ja naised on kannatanud depressiooni all. Me leiame neid Piiblist ja ilmalikust ajaloost. Suured mõtlejad ja pühendunud usklikud pole depressiooni eest kaitstud. Enne kui Abraham Lincoln valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks, koges ta sügavat depressiooni. Ta kirjeldas oma kannatusi ilmekalt: „Ma olen kõige õnnetum elav inimene. Kui see, mida mina kogen, jaotataks võrdselt kogu inimkonnale, siis poleks maal ühtegi rõõmsat inimest. Ma ei tea, kas ma kunagi paranen; kardan, et mitte. Elada nii nagu mina on võimatu, pean kas surema või paranema, see on selge.”

Hirm jääda igavesti depressiooni sügavustesse on depressioonis inimesele pea väljakannatamatu. Tavaline sümptom depressiooni puhul on mõte, et see ei lõpe kunagi. Ja kui kõik ülejäänud lootus kipub kaduma, võib enesetapp tunduda ainsa väljapääsuna. Lootusetus ja isolatsioon on peamised riskifaktorid, mis viivad tulevikust loobumiseni ja kannatuste lõpetamiseni endalt elu võtmise läbi. Seega vajavad depressioonis inimesed ühendust teistega – teistega, kes tegelevad nendega, kuulavad hukkamõistuta, räägivad kaastundlikult ja hoiavad nende lootust elus.

Nii nagu Aaron ja Huur hoidsid pika lahingu vältel üleval Moosese käsi (2Ms 17:12), vajavad depressioonis inimesed kaaslasi, kes hoiaksid üleval lootust nende lahingu ajal. Enamik asju siin ilmas on mööduvad, õnneks õige abi ja toetusega enamasti ka depressioon.

Depressiooni all kannatajale on väljakutseks raskel hetkel mitte alla anda ja jääda ilma tulevikust, mida nad sealt sügavalt augu põhjast ei näe. Nendele, kes annavad alla, kes lihtsalt ei suuda seda enam välja kannatada ja lõpetavad selle, võime kinnitada, et meil on armuline Jumal, kes tunneb iga loodud olevuse valu ja kannatusi. Jumal on kohal ja kannatab koos kannatajatega.

Kosmilises hea ja kurja vahelises konfliktis, isegi kui me ei mõista, miks, hoidub Jumal vahel sekkumast. Nii väga kui Ta ka tahaks, ei saa Ta meid säästa selles katkises maailmas elamise tagajärgedest. Vaatamata oma koormatele selles elus, peaksime otsima lohutust ja jõudu Jumalalt ja ligimestelt ning kandma üksteise koormaid (vt Gl 6:2).

Mõnele võib depressiooni kogemus olla pöördepunktiks. Oma elu uurimine võib meid motiveerida headele muutustele, aidata meil oma vigadest õppida, hinnata, mida me tahame ja vajame, ja määratleda, mis on tõeliselt oluline. Depressiooniga tegelemine võib meid juhtida uude, sügavamasse, rikkalikumasse ja tähendusrikkamasse ellu.


Torben Bergland on Trans-Euroopa divisjoni terviseteenistuse direktor.

Helgi Jónsson on kogudusevanem Islandil.

Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Allan Randlepp.

Jaga Facebookis
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat