Kes oli prohvet Hoosea ja kus ta tegutses?

Avaldatud 13.2.2018, autor Andres Ploompuu, allikas Meie Aeg

Võib öelda, et ükski prohvet ei võtnud suuremat riski, kui seda tegi Hoosea, ja ükski prohvet ei kogenud suuremat isiklikku ahastust kui Hoosea. Miks nii? Sest Piiblis pole teada ühtegi teist prohvetit, kellele Jumal oleks andnud sedavõrd omapärast ja rasket ülesannet: „Mine võta enesele hooranaine ja sohilapsed…“ (Ho 1:2) Selliselt algab Hoosea raamatu lugu, Hoosea enda lugu ja ka Iisraeli, Põhjakuningriigi viimaste aastate lugu, enne kui see Jumala Sõna kohaselt lõplikult hävitatakse.

Piiblis on iga prohveti lugu erinev ja eriline. Prohvet Hoosea lugu iseloomustab tema sügav armastus oma rahva (riigi) vastu, milleks oli Iisrael. Hoosea missioon ei olnud lihtne. See nõudis lausa enneolematut selgroogu. Hoosea raamatu esimesed kolm peatükki keskenduvadki valusale sümbolismile, mis väljendus Hoosea väidetavas abielus Gomeri nimelise hooranaisega. Jumal palus Hooseal astuda selline samm, et selle kaudu esiplaanile tõsta Iisraeli rahva ja Jumala vaheline probleem: „…sest maa lahkub üha hoorates Issanda järelt!“ (Ho 1:2b) See, kuidas Iisraeli riik ja rahvas oma viimaseid hingetõmbeid tegi, astudes järjekindlalt oma hukatuse poole, polnud Jumalale kerge vaadata, nagu polnud see kerge ka Hooseale.

Prohvet Hoosea kohta teame, et ta oli Beeri poeg, Põhjariigi elanik. Millisesse nendest kümnest hõimust ta Iisraeli riigis kuulus, pole teada. Ta tegutses Iisraeli kuninga Jerobeam II ja Juuda kuningate Ussija, Jootami, Aahase ja Hiskija valitsemisajal. Oluline on ära märkida, et ta hakkas kuulutama hiljem kui Aamos ja umbes samal ajal kui Jesaja ning Miika (kes kuulutasid Jeruusalemmas). Teadaolevalt ulatus Hoosea tegevus kuni Põhjariigi hukuni. Kas ta lisaks prohvetiametile ka midagi muud tegi, pole teada, kuid Hoosea raamatu rikkalik ja mitmekülgne sümbolism lubab oletada, et ilmselt polnud Hoosea näol tegemist lihtsa talupojaga, vaid pigem kesk- või kõrgemasse klassi kuuluva kodanikuga. Ja loomulikult kõige rohkem teame me Hoosea skandaalse suhte kohta Gomeriga, kellega tal oli kolm last: kaks poissi ja üks tüdruk.

Need aastad, mil Hoosea Iisraelis tegutses, olid tohutu kaose ja segaduse aastad. Jerobeam II surma järel mõrvati ta poeg Sakarja, kes oli valitsenud vaid kuus kuud (2Kn 15:8). Ja võimuvõitlus jätkus, mis lõppes Iisraeli kui riigi hävitamisega Assüüria kuningas Sargon II poolt. Arvatakse, et prohvet Hoosea tegutses kolme aastakümne jooksul: kuskil vahemikus 752–724 eKr.

Prohveti abielu: kas päris või sümbol?

Sisuliselt võib Hoosea raamatu jagada kahte ossa: peatükkides 1–3 esitatakse prohveti abielu kui Iisrae­li truudusetuse võrdkuju; peatükid 4–14 sisaldavad Hoosea prohvetikuulutusi tema tegutsemise erinevatest aegadest. Need kaks osa on omavahel tihedalt seotud ning selleks, et olukorda paremini mõista, pöördumegi põgusalt vaatlema Hoosea abieluga seonduvat.

On ennekuulmatu, et Jumala prohvet läheks ja võtaks endale naiseks hooranaise, vähemalt nii on arvanud paljud kristlased. Olukorra tõsidust kinnitab ka asjaolu, et Moosese seaduse järgi polnud preestril lubatud „hoora ega teotatud naist“ omale naiseks võtta, sest „preester on pühitsetud oma Jumalale“ (3Ms 21:7). Kõigi eelduste kohaselt peaks antud reegel kehtima ka Jumala prohveti kohta. Igatahes oli veel kuni 1960ndateni kristlaste seas domineerivaks arusaamiseks, et Hoosea suhted prostituudi (Gomeriga) ei saa olla päriselt sündinud, vaid seda lugu tuleks võtta kui allegooriat või tähendamissõna, et maalida pilt Jumala ja Iisraeli suhte iseloomust. Mitmed piibli­uurijad peavad prohveti abielu kas unenäoks või nägemuseks, kuid mitte reaalselt aset leidnud sündmuseks prohveti isiklikus elus.

Kuid siinjuures tuleks tähelepanu juhtida vähemalt kahele huvitavale aspektile: esiteks polnud sugugi tavatu antud perioodil prohvetitel taolise ekstreemse isikliku näite abil edasi anda Jumala sõnumit, et see inimestele kohale jõuaks. Näiteks palus Jumal prohvet Jesajat, et see päästaks „kotiriide oma niudeilt valla“ ja võtaks „jalatsid jalast“. Ja nii oligi, et Jesaja „käis alasti ja paljajalu“ ja selliselt tervenisti kolm aastat (Js 20:2, 3). Selles valguses pole ka Hoosea teguviis arusaamatu või põhjendamatu. Teiseks, kui Hoosea abielu Gomeriga oleks olnud kõigest unenägu või sümboolne lugu, minetaks järgmiste peatükkide sisu paljuski oma väärtuse. See, mis toimus, pidigi olema šokeeriv, sest Iisraeli rahva olukord oli šokeeriv. Ka seitsmenda päeva adventistide piiblikommentaar võtab esimese peatüki sündmused kokku: „Lugu on väljendatud rangelt ajaloolises kontekstis ning kuna vastupidist pole võimalik tõestada, on eelistatav seda ka sellisena võtta.“

Põgusat tähelepanu väärib ka termin „hooranaine“, mida Hoosea raamatus Hoosea naise kohta kasutatakse. Lühidalt kokku võttes polnud antud olukorras tingimata tegemist traditsioonilise prostitutsiooniga. Hoosea tegutses Baali kummardajate keskel, kus hooranaise all võis mõista ka abiellumis­ealist Iisraeli neidu, kes oli vastavalt levinud paganlikule pruugile andunud pühamus preestrile või võõrale (Ho 4:13, 15), et oma neitsilikkuse ohverdamise kaudu saada Baalilt viljakust abielus. Seega ei pidanud Hoosea tingimata abielluma mingi eriliselt pahelise naisega, vaid tavalise juuditariga, kes esindas Jumalast äralangenud Iisraeli. Selle ebajumalakummardamise (baalismi) sümboliks oli prostitutsioon. Pole siis üllatav, et Jumal sellele prohveti kaudu nii valulikult reageeris: „Mine veel kord ja armasta naist, keda armuke armastab ja kes on abielurikkuja, nagu Issand armastab Iisraeli lapsi, kuigi need pöörduvad teiste jumalate poole ja armastavad rosinakakkusid!“ Ja selliselt koges Hoosea oma isikliku elu tasandil samasugust valu, nagu koges seda Jumal.

Hoosea suhtes Gomeriga on veel mitmeid tahke ning paelub jätkuvalt piibliuurijaid tänase päevani. Kuna käesolev artikkel ei võimalda paljutki siin käsitleda, siis jäägu selle loo ja raamatu sõnum iga lugeja avastada. Kas Hoosea tõesti päriselt ka abiellus Jumala soovi kohaselt hooranaisega? Miks pani Hoosea oma lastele nii omapärased nimed? Kes on Hoosea raamatu kolmandas peatükis kirjeldatud naine? jne. Need ja paljud teised küsimused iseloomustavad Hoosea raamatut.

Hoosea raamatu sõnum

Otse loomulikult oleme suutnud vaid põgusalt selle erakordse prohveti, tema elu ja sõnumi olemust käsitleda. Kuid üht-teist võime ka selle vähese põhjal siiski järeldada. Hoosea sõnum toetub Iisraeli minevikule. Ho 11:1 ütleb Jumal: „Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest.“ Sealt edasi lugedes saabki selgeks Jumala valu olemus. See rahvas, keda Jumal väga armastas, oli oma armastuse Jumala vastu minetanud. Kuid Jumal oli olnud Iisraeliga algusest peale, armastanud teda selle noorest east alates. Nüüd oli Jumal tunnistajaks Tema armastatud rahva lootusetule allakäigule.

Kuigi Hoosea poolt edasi antud prohvetikuulutused on enamalt jaolt sünged ja kohtusõnumit sisaldavad, ei puudu neist siiski ka lootus. Juba Ho 1:10–2:1 väljendub Iisraeli taastamise lootus. Ka oma sümboolse abielu suhtes oma rahvaga, mis näib olevat nii haletsusväärses olukorras, väljendab Jumal siiski lootust (2:17–23). Ja päris Hoosea raamatu lõpus tõotab Jumal meeleparandajatele armu anda, kui Ta ütleb: „…ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn. Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu.“ (14:5–8)

Hoosea lugu on tegelikult suure armastuse lugu. Pole tõenäoline, et Jumal oleks sundinud oma prohvetit abielluma suvalise prostituudiga, et selle kaudu lihtsalt üks karm sõnum edasi anda. On võimalik, et Jumal palus Hooseal võtta omale naiseks see, keda Hoosea tegelikult juba armastas. Selliselt hakkas Hoosea mõistma väga isiklikult seda valu, mida koges Jumal. Juba loetud Ho 3:1 kinnitab seda, sest Issand ütles seal Hooseale: „Mine veel kord ja armasta naist… nagu Issand armastab Iisraeli lapsi.“

Ajalugu kinnitab, et Iisraeli rahvas ei tulnud enam kunagi koju tagasi, mitte selle riigina, selle rahvana, kes kunagi olnud oli. See oli kurb lõpp ilusale algusele, ilusale abielule, kui Jumal Iisraeli rahva Egiptusest välja tõi ja nad nende tõotatud kodumaale viis. Kuid jäägu sellest loost siiski kõlama see, et Jumal on palju ja sügavalt armastanud ning selles suhtes kõnetab Hoosea isiklik lugu ja sellesse kirja pandud Iisraeli rahva lugu meid tänapäevalgi.


Kas teadsid et:

  • Hoosea toob välja rohkem kui 150 Iisraeli pattu. Rohkem kui pooled neist on seotud ebajumalakummardamisega.
  • Hoosea isiklik elu illustreerib tema prohvetlikku sõnumit rohkem kui ükski teine Vana Testamendi prohvet.
  • Hoosea nimi tähendab „ta päästab“ või „ta aitab“, millest on tuletatud ka sõna „lunastus“.
  • Hoosea on väikestest prohvetitest esimene.
Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat