Kodu on jagamiseks

Avaldatud 23.1.2018, tõlkija Allan Randlepp, autor Karen ja Ron Flowers, allikas Meie Aeg

Siis ta küsis: „Mida nad su kojas nägid?“ Ja Hiskija vastas: „Nad nägid kõike, mis mu kojas on; oma varanduste hulgast ei jätnud ma midagi neile näitamata.“ (Js 39:4)

Jesaja räägib meile Babüloonia saadikute külaskäigust Jeruusalemma. Meelitatud võimalusest neid võõrustada, tegi kuningas Hiskija neile suure turnee pealinnas. Ta näitas oma varakambrit, kulla- ja hõbedavarusid, oma muuseume ja arhiive, kus hoiti hinnalisi talismane, dokumente ja käsitööd. Ta näitas kõike. Nad nägid ka kuninga sõjariistu ja kaitsekilpe.

Eriliselt näitas Hiskija külalistele oma monarhiks olemisega seotud asju. Autor ei maini kordagi, et ta oleks templit näidanud või seal toimuvat teenistust selgitanud. Pärast külaliste lahkumist tuli kuninga juurde prohvet Jesaja kainestava küsimusega: „Mida nad su kojas nägid?“ (Js 39:4)

Hiskija ei lasknud käest võimalust, et näidata oma võimu sümboleid. Tema külalised vaatasid ja läksid koju, nägemata tema vaimulikke varandusi. Psalmist ütleb, et Jumala ilmutus inimkonnale Tema Sõnas on väärtuslikum kullast (Ps 19:10). Sellegipoolest pani Hiskija väga vähe või mitte üldse rõhku asjadele, mis oleksid avanud külaliste silmad ja südamed nägema tõelist Jumalat. Jesaja viitab sellele tähtsale asjaolule, küsides: „Mida nad su kojas nägid?“

Jumala koja teenijad

Kristlased tunnistavad, et kõik, mis neil on, kuulub Jumalale. Me oleme pelgalt Tema teenijad või majapidajad kõige üle, mis Ta meie käsutusse on usaldanud: aeg, talendid, raha ja keha kui tempel. Ka meie kodu kuulub Jumalale, kuid on usaldatud meie hoolde. Me oleme oma kodus majapidajad ja tegelikult kuulub see Jumalale. Jumal tahab, et meie kodu oleks tunnistus Tema vägevusest ja heldusest. Peame endilt täna küsima: „Mida nad su kojas nägid?“

Üks hinnatud teenijast juht armastas öelda „kuulates Jumala häält meie sees“ ehk teisisõnu kuulates juhiseid Jumalalt, kuidas me peaksime kasutama seda, mis tegelikult on Tema oma. Samal moel võime asetada oma kodu Tema ette ja palvemeelselt kuulatada Tema juhtimist selles, kuidas seda kõike, mis meil on, võiks kasutada Jumala teenimiseks.

Mida me peaksime jagama?

Enne seda, kui Babüloonia saadikud tulid, oli Hiskija kogenud imelist tervenemist surmavast haigusest. Selle kannapöördega tema tervislikus seisundis kaasnes Jumala üleloomulik sekkumine. Vari päikesekellal liikus kümme pügalat tagasi (Js 38:4–8). See oli kuningale hiilgav võimalus tunnistada tõdedest Jumala kohta, mis tema ja tema rahva kätte oli usaldatud.

Hiskija elu õppetund kristlaste jaoks on see, et meid pole kutsutud üles näitama külalistele oma materiaalseid õnnistusi ja saavutusi, isegi kui me tunnistame, et need on otseselt Jumala õnnistused. Esimese asjana peame jagama ja rääkima sellest, et meil on ühised vajadused kogu inimkonnaga. Me olime haiged, jah, suremas. Aga on Keegi, kes meid terveks tegi, ja teeb seda jätkuvalt. Me olime vaimulikult kadunud, aga on Keegi, kes vaatas meie peale ja tundis meile kaasa ning päästis meid.

Oma kodu kasutamine teenimiseks võib tähendada klaasi vee pakkumist meie laste juures mängivale naabrilapsele, koguduseliikmete või külaliste söögilauda kutsumist, kuid ka radikaalset külalislahkust, pakkudes tuba vägivalla ohvrile või kodutule sõltlasele rehabilitatsiooni ajaks. See võib tähendada oma kodu avamist naabruskonna piiblitundide läbiviimiseks või panustada oma aega kellegi personaalsesse nõustamisse ja koos palvetamisse. Õnnelikud on need, kes leiavad aega teistega koos Piibli uurimiseks ja oma usu jagamiseks. Kuigi jagamine ei pruugi iga kord viia sügava usukogemuse jagamiseni, peab meie kodu jagamine rajanema piibellikul arusaamisel evangeeliumist. Kuigi teenimine võib lähtuda väga erinevatest motiividest, siis ainult evangeeliumi jagamine teeb sellest tõelise naudingu.

Kristlaste kuulutuse tuum on hea sõnum Jumala armust patuste suhtes, mis väljendub Jeesuse elus, surmas ja ülestõusmises. Vaatamata kõigele, mida me võiksime teha, armastab Jumal meid tingimusteta ja sirutub meie poole. Jeesuse pärast mõistab Jumal patused õigeks ega pööra meie patte meie vastu. Me olime surnud oma pattudes, kuid Temas loeb Jumal meid ülesäratatuteks ja võtab meid taevakoju. Jumala kutse patustele on uskuda Jeesusesse, võtta vastu Tema lunastus ja kõndida edasi selle kutsumise vääriliselt, millega meid on kutsutud.

Tõeline kristlik külalislahkus, armastus, hool ja soojus tuleneb otseselt inimestest, keda evangeelium on puudutanud ja ravinud. Meie kodu tunnistab meie elustiilist, Kuid tuleb selgelt eristada, mis esindab head sõnumit ja mis on lihtsalt hea nõuanne või informatsioon.

Kellega peaksime oma kodu ja ressursse jagama?

„Jumala töölistena on meie ülesanne alustada neist, kes on meile kõige lähemal. See tähendab, et peame alustama oma kodust. Ei ole sellest tähtsamat misjonipõldu.“ (Child Guidance, lk 476) „Meie töö Kristuse jaoks peab algama meie perekonnast ja kodust. /.../ Paljude poolt jäetakse see kodune põld tähelepanuta, ja on viimane aeg, et pühad ressursid ja vastumeetmed kasutusele võetaks, et see olukord saaks parandatud.“ ( „Tunnistused kogudusele“ 6kd, lk 429, 430) „Te võite olla evangelistid kodus, armu teenrid oma lastele.“ (Child Guidance, lk 479)

Esimene koht, kus meile usaldatud kristliku kodu ressursse kasutada, on meie enda pere päästmine. Jumala plaani kohaselt on perekond loomulik keskkond, kus viia ellu Jeesuse käsku minna ja teha kõik jüngriteks (Mt 28:19). Hooliva ja armastava pere ringis saab rahuldatud meie sügav ja püsiv janu kuulumise, armastuse, intiimsuse ja sotsiaalsete kontaktide järele. Kuna esimene koht, kus me suhetest õpime, on perekond, siis on kristlikul perekonnal suur potentsiaal näidata teistele armastavat ja hoolivat Jumalat. Jumala armus on perekond võimas vahend muutmaks pereliikmeid Kristuse jüngriteks. Enne kui kiirustame teisi päästma, peaksime mõtlema oma pereliikmetele.

„Kodu missioon ulatub pereliikmetest kaugemale. Kristlik kodu peaks olema eeskujuks, illustreerides ülimaid elu põhimõtteid. Selline illustratsioon on võimas vahend maailmas. Tõeline kodu on inimsüdame võitmisel palju võimsam tööriist kui ükski jutlus.“ („Tervise teenistuses“, lk 352)

Inimesed vajavad seda, mis on kristlaste peredes. Maailm januneb armastuse järele. Kodudes on suur puudus headest eeskujudest, kuidas tõeline armastus lähtub südamest ja rikastab pereelu. Mõned lahutavad, mõned eralduvad, teised püüavad koos püsida nii hästi kui oskavad, tihti sõdides üksteisega või kannatades valu ja tülpimust. Neil, kes on leidnud tee õnneliku kristliku koduni, on, mida jagada.

Üks oluline aspekt selle juures, kuidas muuta meie pered misjonikeskusteks, on lasta teistel vaadelda meie abielusid ja pereelu, saada mingil moel osa meie kodusest kogemusest. Paljudel pole kogemusi terve pereeluga, millest eeskuju võtta. Neil on vaja näha, kuidas meie kodud ja suhted töötavad ja kuidas Jeesus kõike muudab.

Noored ja vanad, abielus ja vallalised saavad kasu armastusest, mida Jeesus meie kodudesse toob, ja erilisest sõnumist, mille Ta meile on usaldanud. Misjon peab muutuma meie elustiiliks. Me peame leidma viise, kuidas teistega suhteid luua.

„Minge oma naabrite juurde ja saage nendega lähedaseks, kuni nende süda on üles soojendatud teie isetu huvi ja armastusega. Olge nendega kaastundlikud, palvetage nendega, otsige võimalusi neile hea tegemiseks ja nii kuidas võimalik, koguge mõned ja avage Jumala Sõna.“ (Welfare Ministry, lk 64).

Sõprussidemed arenevad lahkuse tegudest ja tähelepanelikkusest, mida me osutame, kingitustest, mida anname, toidukordadest, mida jagame, ajast, mille veedame vesteldes – meie ja teiste sügavamatest tunnetest. Meie kodu pakub sõprussuhete loomiseks ja kristluse jagamiseks loendamatuid võimalusi. Me peame ületama barjäärid, mis meid ümbritsevatest peredest eraldavad.

Kokkuvõte

„Meie mõjusfäär võib tunduda kitsas, meie võimed väikesed, võimalusi vähe. Siiski on meil palju imelisi võimalusi, kui kasutame oskuslikult seda, mida pakub meie kodu. Kui avame oma südame ja kodu jumalikele põhimõtetele, võivad meist saada eluvee allikad. Meie kodust saab alguse tervendamise voog, mis toob elu ja ilu ja viljakust sinna, kus praegu on viljatus ja surm.“ ( „Tervise teenistuses“ lk 355)


Karen & Ron Flowersi jutluse põhjal, tõlkinud Allan Randlepp

Jaga Facebookis
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat