Liidu talvekoosolek 2017

Avaldatud 16.12.2017

8.-10. detsembril kogunesid liidu nõukogu liikmed, töötajad ning kutsutud esindajad kogudustest Nuutsaku Puhkekeskusesse liidu aastakoosolekule, et üheskoos vaadata tagasi möödunud aastale ning rääkida tulevikuplaanidest.

Laupäev

Koosoleku sisuline osa algas laupäeva pärastlõunal, kuna paljudel osalejatel oli hommikul vajadus olla kodukogudustes. Koosolek algas Tartu ja Võru koguduste pastori Hele Kulbi mõtisklusega õnnistustest ja needustest Piiblis. Ta tuletas kuulajatele meelde, et kõik on pattu teinud ja jäänud ilma Jumala kirkusest, aga Kolgata kaudu pakub Jumal meile päästet, väljapääsu ja edasiminekut.

Kõiki kohaletulnuid tervitas liidu esimees Ivo Käsk, kes pani osalejatele südamele, et „me ei ole siia kokku tulnud kunsti ja formaalsuse pärast, vaid et üheskoos leida lahendusi ja edasi minna“. Pärast ühist palveaega ja hingamispäeva väljasaatmist jagas Ivo kõik inimesed 5-6 liikmelisteks rühmadeks. Järgnevate päevade arutelud ja tööharude aruanded esitatigi nendes rühmades.

Hoidmine ja hoolitsemine

Kõik meeskonnad said hetk aega üksteisega tutvust teha ning sellele järgnes esimene ettekanne. Liidu laekur Jaanus-Janari Kogerman esitles nii ülemaailmsel kui divisjoni tasandil rõhutatavat teemat „hoidmine ja hoolitsemine“, millele on paljuski aluseks koguduseliikmete statistika. Murekoht on see, et kuidas hoida koguduseliikmeid ja hoolitseda nii aktiivsete kui mitteaktiivsete liikmete eest. „Tõsiasi on see, et iga neljas inimene kümnest lahkub meie kogudusest,“ ütleb Jaanus-Janari, põhinedes Peakonverentsi statistikal. „Viimase kuue aasta jooksul on Eesti koguduses olnud rohkem lahkujaid, kui liitujaid.“ 2017. aastal tehtud liikmete nimekirja ülevaatus Eesti liidus näitab, et 49% meie liikmetest käib enamjaolt kirikus, kuid 27% liikmetes ei külasta jumalateenistusi kunagi.

Suur osa üleilmsest kogudusest lahkujatest on noored täiskasvanud, 63%. Üldiselt lahkutakse perekonnaga seotud põhjuste, konfliktide või koguduses tajutava silmakirjalikkuse pärast. Lahkumise peamisteks põhjusteks toob 25% küsitletutest koguduse vähese kaastunde haiget saanute vastu, 23% teiste liikmete või juhtide moraalsed eksimused, 19% inimestest peavad põhjuseks enda moraalset eksimust. Jaanus-Janari toob esile, et tegelikult 44% lahkunud inimestest hakkavad olema mitteaktiivsed adventistid, ehk nad järgivad enamjaolt koguduse põhimõtteid, kuid on kaotanud kontakti kogudusega.

Aga kus on siis lahendus? Ülemaailmse statistika põhjal ütleb 85% inimesi, et nende usku kasvatab jutluse ajakohasus. Ehk see on seotud käesoleva aja, igapäevaelu ning praktiliste küsimustega. 64% vastanutest ütleb, et pastor on see, kes aitab neil usus kasvada. Peaaegu aga kõigile vastajatele on tähtis ühiste sotsiaalsete -ja vabaajategevuste olemasolu koguduses.

Teemapüstitusele järgnes arutelu ning pakuti erinevaid lahendusi, et hoida ja hoolitseda. Olulised on koguduse soojus ja mõtlemise avatus. Lisaks sellele tuleb kogudustes luua kohtumõistmisvaba olustik ning reageerida kriisidele. Tähelepanuta ei saa ka jätta liikmete vahelist läbikäimist väljaspool jumalateenistuste aegu.

Aruannete esimene ring

Õhtu jätkus aruannete esitamisega. Iga ettekandja sai oma ettekannet teha kuus korda, ehk liikuda iga kümne minuti tagant järgmise grupi juurde.  

Liidu esimees toob oma ettekandes esile meeskonnatöö olulisust. „Meil tuleb edasi liikuda ühel meelel ja ühendatud jõul,“ ütleb ta. Oma ettekandes keskendub ta kahele lõppeval aastal olulisele algatusele: koguduste rajamisele ja Terve Elu keskuse ettevõtmistele. Ta räägib nende ettevõtmiste väljakutsetest ja samas rõhutab nende hädavajalikkust. Lõpetuseks kutsub Ivo kõiki koguduseliikmeid skeptilisuse asemel üles näitama uudishimu ja pakkuma misjonialgatustele oma toetust.

Peasekretäri aruandes on oluline koht sellel aastal alustatud auditi tegemise protsessil ning Virve Toom loodab, et üheskoos aidatakse kõigil kadunud lammastel koju tagasi jõuda.

Laekuri aruandes keskendub Jaanus-Janari peamiselt kümnise ja annetuste toomisele. Ta toob esile, et 46% koguduseliikmetest toovad kümnist. „Kõige vähem kümnisetoojaid on vanusegrupis 36-50, kuid samas summaarselt on nende kümnis kõige suurem,“ kirjeldab ta olukorda. Annetustest rääkides on Jaanus-Janaril hea meel, et suure edasimineku on teinud 13. hingamispäeva misjoniannetus.

Andres Ploompuu tegi pastorite ühenduse nimel ülevaate põhilistest saavutustest ning kirjeldas tulevikuplaane. Üheks edusammuks on ordinatsioonikava väljatöötamine. Samuti on valminud diakonite ja diakonisside käsiraamatu tõlge. Kui küsitakse, et milline on liidu suund pastoritöö tuleviku osas, vastab Andres, et liidu suund on jätkuvalt pigem vähemaarvulise aga kvaliteetsema pastoraalse teenimise pakkumine.

Oma tegevusest räägivad ka Tartu ja Tallinna koguduserajajaid esindavad Mairo Tutk ja Liisu Jallai. Juttu tehakse gruppide tekkeaegadest, unistustest, murekohtadest ning saavutustest. Nii Mairo kui Liisu usuvad koguduste rajamise vajalikkusesse ning mõlemast grupist leiab liikmeid, kes on selles oma elu Jeesusele andnud.

Koguduse loomuliku arengu uuring

Laupäeva lõpetas koguduste loomuliku arengu (KLA) tulemuste vaatlemine, mida selgitas Andres Ploompuu. Hiljuti on paljud kogudused küsitluse läbinud ning see loob võimaluse ühised tugevusi ja murekohti leida. Talvekoosolekuks olid kohale jõudnud 9 koguduse tulemused.

Üheskoos vaatlesime nelja koguduse tulemusi, kes tegid uuringut juba teist või kolmandat korda. Kõiki kogudusi on saatnud edu miinimumfaktorite parandamisel, kuid nende koguduste esindajad on nõus, et töö selles osas peab jätkuma. Nõrkustena kerkivad esile tulemuslikud tööharud, mitmekülgsed väikegrupid ning armastavad suhted. Kõigil kogudustel on üks väga kõrge tulemusega tünnilaud: innukas vaimsus.

Andres kutsus kogudusi kui perekondi üles tegelema oma nõrkade külgedega, et saada veel tervemaks perekonnaks. „See on vahend, mis lihtsustab meie tööd. Kui me tunneme, et midagi on valesti, siis see aitab meil õiget suunda leida.“ Andresele meeldib, et see programm on võetud otse loodusest – kuidas kasvatada taime ning tagada need tingimused, et võimaldada taime loomulik kasv.

Laupäeva hilisemad õhtutunnid veedeti saunas, vestlustes või ekraanilt divisjoni talvekoosoleku kokkuvõtteid vaadates.

Pühapäev

Hommik algab laulu ja mõtisklusega. Olavi Laur viib meid oma mõtetes Jeesuse ja templist kaubitsejate väljaajamise juurde. Ta arutleb, kas Jeesusel oli õigus minna templisse, mille ehitamise kallal oli juba aastakümneid vaeva nähtud, lihtsalt laamendama. Olavi paneb kuulajatele südamele, et ei pöörataks liialt tähelepanu oma töö tegemisele ja seetõttu ununeb Jeesusele tegutsemisruumi jätmine.

Päev jätkub tööharude ettekannete kuulamisega samades gruppides. Sellele järgneb juba ühine küsimuste ja ideede ring, kus kõik meeskonnad saavad esitada oma kahe päeva jooksul tekkinud mõtteid. Näiteks tõstatus esile teema, et kuidas liidu tegevuskavast lähtuvalt läheb viie uue koguduse rajamisega. Liidu esimees avaldas selle peale lootust, et lisaks kahele praegusele rajatavale kogudusele loodab ta näha uusi kogudusi tekkimas Terve Elu keskuses, samuti ingliskeelse grupi tekkimist Tallinnas ning vähemalt ka ühe venekeelse koguduse teket. Selliste arutelude valguses soovis Rein Kalmus koguduste liidu kõige staa˛ikama pastorina väljendada tunnustust liidu juhtkonnale.

Meeskonnad võtavad aega, et üle vaadata liidu strateegiaplaan aastateks 2017-2020 ning üheskoos jagatakse esimese aasta õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.

Nõukogu koosolek

Lõunapausi ajal sai korraliselt kokku liidu nõukogu, et vastu võtta mõningad otsused. Suuri aruteluteemasid seekord ei olnud. Vastu võeti 2018. aasta liidu kalenderplaan, eelarve ja annetuste kalenderplaan. Seoses üha kõrgenevate palkadega Eestimaal püüab ka liit sammu pidada ning alates uuest aastast on 100% palgamäär senise 1025 euro asemel 1125 eurot.

Arutelu all oli ka üks juba sabaga teema. Juba 2014. aastal müüs liit hoone Tartus Linda tänaval. Siiani on aga jagamata müügist saadud vahendid, millest osa peaks saama Tartu koguduse ja osa liidu käsutusse. Liidu nõukogu tegi Tartu koguduse nõukogule vahendite jagamise proportsioonide osas ettepaneku, millele oodatakse nüüd Tartu koguduse nõukogu tagasisidet.

Terve Elu keskus

Üheks eelmise aasta suurimaks ettevõtmiseks oli Terve Elu keskuse rajamine Tallinnas. Keskuse tööst ja tegemistest tegi ülevaate keskuse juhatuse nimel Allan Randlepp. Tal on hea meel, et liit on sellise uuendusliku ja huvitava ettevõtmise ette võtnud. Terve Elu keskuses toimivad erinevad terviseteenused ja Butiik. Kasvavalt püütakse korraldada erinevaid üritusi. Kokkuvõtteid tehes toob Allan esile, et teenuseid külastas näiteks novembris ligi 100 inimest ning Butiiki 200 inimest. Viimatisel novembrikuus toimunud rahvusvaheliste toitude päeval osales üle 60 inimese.

Muredest rääkides rõhutab Allan, et oleks vaja parandada koostööd Tallinna kogudustega, sest hädasti on vaja vabatahtlike tuge nii korraldamise kui suhete loomise osas. Tulevikust rääkides on idee luua interneti mõjukeskus ning välja ehitada keldrisaal. Rahadest rääkimise asemel keskendub arutelu inimestekesksusele ja kontaktide loomise olulisusele. Allan kutsub kõiki üles läbi astuma ning toetama keskust oma jõu ja nõuga.

Eelarve

Üheks viimaseks talvekoosoleku teemaks oli  liidu eelarve. Kümnise kogusumma tõusu prognoositakse võrreldes eelmise aastaga 4,5%, 700 000 euroni. 56% eelarvest moodustab töötajate palgafond, 17% moodustavad kuluhüvitised ning 15% tööharude eelarved. Ülejäänud jaguneb pensionifondi ja üldkulude vahel. Töölistele on oodata järgmiseks aastaks 9,8% palgatõusu. Kümnise jaotumine on endine: 77% kogukümnisest jääb Eestisse, ära saadame 23% (15% Balti unioonile, 6% Trans-Euroopa divisjoni, 2% peakonverentsile).


Jõgeva koguduse kogudusevanem Indrek Ploompuu kiidab seekordse kokkusaamise ülesehitust. "Tasakaal grupitöö ja suure-saali-ettekannete vahel oli väga mõistlik,“ ütleb ta. „Alati on inspireeriv näha, kuidas üle Eesti kokku tulnud inimesed mõtlevad kriitiliselt. Ikka selleks, et kogudust üles ehitada, mitte lammutada."

Liidu nõukogu liige Tanis Kulp avaldab nii liidu kui talvekoosoleku üle ainult heameelt. „Minu arust on päris paljud initsiatiivid-tegevused käima läinud, mis eelmine aasta veel olid ideed,“ ütleb Tanis, viidates nii koguduste rajamisele kui mõjukeskusele. Lisaks meeldib Tanisele, et valminud on ordinatsioonikava ning kogudused kasutavad oma tervise parandamiseks KLA uuringut.

Tanise jaoks on positiivne ka see, et lisaks töölistele olid kohal ka koguduste esindajad, kes said uusi teadmisi ning oma murekohti välja tuua. Tanis loodab, et see positiivne kogemus võetakse kaasa ka oma koguduste juurde tagasi minnes ning räägitakse toimunust. Tanis lisab: „Õhkkond oli ka mõnus“. Tanis küll pole kindel, kas senised edusammud juba järgmisel aastal koguduse kahanemise peatavad, kuid ta on lootusrikas, et küll ka see tulemus tuleb.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat